Siemens

Siemens AG
Asutatud	1847 Berliinis, Preisimaa
Asutajad	Werner von Siemens
Peakorter	Berliin ja München
Tooted	telefonid; elektrigeneraatorid; tööstuslikud automaatsüsteemid ; valgustus; meditsiinitehnika; transpordivahendid; veepuhastusseadmed; ehitustehnoloogia; koduelektroonika; tuletõrjealarmid
Teenused	IT teenuste juhtimine; finantsteenused; ehitusteenused
Käive	57,139 mld eurot (2020)
Töötajaid	293 000 (2020)
	Börsiettevõte (FWB: SIE, NYSE: S)

Siemens (Siemens AG ehk Siemens Aktiengesellschaft) on Saksamaa kontsern, mille tegevusalade hulka kuuluvad energeetika, tööstusautomaatika, transpordisüsteemid ja -seadmed, meditsiinitehnika ja infotehnoloogia. Kontserni peakontorid asuvad Berliinis ja Münchenis.

AjaluguRedigeeri

Werner Siemens

Johann-Georg-Halske

19. sajandRedigeeri

18. oktoober 1847 – Saksa insener Werner Siemens koos Johann Halskega asutasid ettevõtte Telegraphen-Bauanstalt Siemens & Halske
1848–1849 – Siemens & Halske rajas esimene telegraafiliini Berliin–Frankfurt.
28. märts 1849 – Friedrich Wilhelm IV sai teate, et ta valiti keisriks, telegraafi teel.
1849–1850 – rajati telegraafliin Kölni, Hamburgi, Wrocławisse ja Szczecinisse.
1849–1850 – Siemensi esindus avati Londonis.
1851 – Taani telegraaf tellis nooltelegraafi.
1852 – Holland tellis telegraafiseadmed Rotterdami ja Belgia sidemeseks.
1850. aastad – konflikt Preisimaa telegraafettevõttega ähvardas kriisiga.
1853–1855 – Venemaa päästis Siemens & Halske kriisi eest tellimustega. Telegraafiliinide pikkus oli 10 000 km Soomest Krimmi.
1853 – rajati telegraafiliin Stockholmi, Göteborgi ja Malmö vahel.
1857 – Londonis oli maailma esimene tööstusmess, kus Siemens & Halske sai kõrgeima auhinna.
1862 – Siemens & Halske rajas veealuse telegraafiliini Hispaania (Cartagena) ja Alžeeria (Oran) vahel.
1868–1870 – rajati telegraafiliin Euroopast Indiasse, mis töötas 1931. aastani. Sidekiirus oli 28 minutit, mis tol ajal oli väga kiire.
1870. aastad – laevaga Faraday rajati 80 000 km telegraafiliine.
1879 – Siemens & Halske pani oma seadmed laevadele Hannover, Theben ja Holsatia Tordenskjold.
1881 – hüdroelektrijaam Way jõel (Inglismaa). Samal aastal rajati Berliinis trammiliin.
1882 – Siemens tegi elektrimootoriga Electromote tõldu.
1896 – Budapestis rajati metroo.
1899 – Siemens rajas trammiliini Pekingis.

Electromote tõld – trollibussi prototüüp
Esimene elektrirong, 1879
Siemensi tehas
Faraday laev, millega paigaldati 80 000 km kaablit

20. sajandRedigeeri

1900–1945Redigeeri

Siemens & Halske elektrirong

1902 – lõpetati metroo rajamine Berliinis.
1903 – Siemens & Halske töötas välja elektrirongi, mille kiirus ületas 210 km/h.
1908 – Siemens & Halske töötas välja kuuldeaparaadi kurtidele.
1913 – Rootsi ettevõtete SSW ja ASEA tellimuse järgi Siemens ehitas 2 ekspress- ja 13 tavarongi.
1917 – maailma suurim biplaan Siemens SSW R VIII.
1919 – Siemens ja AEG asutasid Osram GmbH.
1924–1925 – tolmuimejate Protos tootmine
1925 – Siemens-Reiniger Veifa Gesselschaft für medizinische Technik GmbH (alates 1932 Siemens-Reiniger-Werke AG) on maailma suurim medetsiiniseadmete tootja.
1926 – maailma esimene foor Potsdamer Platzis
1928 – Siemens ja AEG asutasid Klangfilm GmbH ja Siemens-Planiawerke AG.
1930 – elektrirong BoBo
1933 – Teleks on esimene Siemensi telegraafiprinter.
1936 – kasutades koaksiaalkaablit, teisaldas Siemens & Halske 200 telefoni- ja televisioonisignaali.
1937–1941 – Siemens ehitas Afganistanis Wardack ja Pul-i-Ghomri hüdroelektrijaamad.
1945 – esimeeste nõukogu otsustas tootmise lõpetada. Sel aastal tellis NSV Liidu kaitsevägi seadmed kõrgepingeliinide ehitamiseks, mida kasutati Moskva–Kašira kõrgepingeliinil.
2. mai 1945 – Heirich von Boule, Siemensi nõukogu esimees, lõpetas elu enesetapuga.

Siemensi telefon
VHF-UHF-adapter koaksiaalkaablile

Pärast Teist maailmasõdaRedigeeri

SIMATIC

Mariner 4 oli varustatud Siemensi seadmetega

22. november 1945 – Rudolf Bingel, SSW nõukogu esimees, suri nõukogu vanglas, kus ta istus vahi all natsikuritegijatega.
1945. aasta lõpp – Joseph Wisen kirjutas oma raamatus "West German Industry and the Challenge of the Nazi Past": "Hitler Kaputt, Berlin Kaputt, Siemens Kaputt."
1950 – Siemens taastas tootmise ja töötas turul Siemens-Reinigerwerke AG. Aktiivselt tootakse väike mõõtega kuuldeaparaadid.
1958 – Siemens tegi maailma esimese südamerütmuri Siemens-Elema
1959 – Siemens-Schukertwerke valmistas SIMATIC juhtsüsteemi tootmise automatiseerimiseks.
1963 – Siemens koos Westinghouse'iga tegi tuumareaktori, mis töötas uraaniga.
1965 – Mariner 4, mis oli varustatud Siemensi seadmetega, teisaldas pildid Marsist. Samal aastal Siemens tegi ultraheliuuringute aparaadi VIDOSON.

Tootjate ühendamine (1966–1988)Redigeeri

BSH Bosch und Siemens Hausgeräte GmbH

1966 – Siemens & Halske AG, Siemens-Schukertwerke AG ja Siemens-Reinigerwerke AG ühendati ettevõtteks Siemens AG.
1967 – Siemens ja Bosch asutasid ettevõtte BSH Bosch und Siemens Hausgeräte GmbH.
1969 – Kraftwerk Union AG ja Transformatoren Union AG ilmumine tänu Siemens ja AEG toetamise järgi.
1978 – Siemens AG valmistas generaatorid Itaipu (Brasiilia) hüdroelektrijaamale.
1980 – maailma esimene telefonijaam, mis töötas EWSD-süsteemis.
1985 – Siemens võttis osa ICE kiirrongi tootmisest.
6. juuli 1986 – Siemensi sõjaväe uurimise nõukogu esimees Karl Heinz Bekurtz ja tema autojuht Echardt Gropphler surid plahvatuses.

XX sajandi lõppRedigeeri

MMC-määlukaart

1990 – asutati Siemens Nixdorf Informationssysteme tarkvara tootmiseks.
1992 – Siemens valmistas mobiiltelefoni Siemens P1 kaaluga 2,2 kg. Samal ajal ilmus C4 Compact kaaluga 600 g.
1997 – Siemens koos SanDiskiga valmistas MMC-mälukaardi.
1997–1999 – Siemensist eraldati Infineon Technologies AG, Sirona Dental System, EPCOS AG ja Wincor Nixdorf AG. Samal aastal asutati Fujitsu Siemens Computers BV.

XXI sajandRedigeeri

Magnethõljukrong

2000 – Siemens Electromechanical Components GmbH & CO. KG on müüdud Tyco International (USA); Siemens ostis Milltronics (Kanada) ja Axiva GmbH & Co.
- Roke Manor Research Limited (Siemensi tütartootja) edastas interneti kaudu videofaili.
2002 – maailma esimene magnethõljukrong Shanghais.
2003. aasta juuli – Alstomi ostmine.
2004 – suveolümpiamängudeks renoveeriti Ateena sidesüsteem.
2006 – ettevõtte käive oli 87,325 miljardit eurot.