Magnethõljukrong
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Magnethõljukrong on transpordivahend, kus sõidukit hoiab õhus, suunab ja liigutab elektromagnetvälja tekitatud jõud.


Võrreldes rattaid kasutava transpordivahendiga on sellel meetodil liikuv transpordivahend kiirem ja vaiksem.
Suurim magnethõljukrongi kiirus 603 km/h saavutati 2015. aastal Jaapanis 1,8 km katselõigul, see on 22 km/h enam kui eelmine kiirusrekord. Katsetamisel kasutati Lo Series rongi, mis vedas 49 Jaapani riikliku raudteeettevõtte töötajat. Suurima kiiruse saavutamiseks kulus alla 11 sekundi.
Ajalugu
muudaMagnethõljukronge uuriti 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides, kus aga uuringud peagi katkestati.
Inglismaal töötas toimiva magnethõljukrongi välja Eric Laithwaite. Ehitati välja ühe miili (1,6 km) pikkune teelõik, kus magnethõljukrongi katsetati põhjalikult, kuid selle teadusuuringud katkesid 1973. aastal, rahastamine lõpetati, kuna rahastajaid ei rahuldanud uuringute aeglane kulg.
1970. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitme läbikukkumise kiuste töötasid mõlemad riigid välja oma kasutuskõlblikud tehnoloogiad.
Seni takistavad ülijuhtide kõrge hind tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, kuid tänu ülijuhtidega seotud tehnoloogiate kiirele arengule võib olukord peatselt muutuda.
Välislingid
muuda- 15. november 2014. BBC News Online. Japan's levitating maglev train reaches 500km/h (311mph), video (1:03) (inglise keeles)
- 21. aprill 2015. The Guardian. Jaapani magnethõljukrong purustas kiiruse maailmarekordi, saavutades katselõigul 600 km/h, (inglise keeles)