Ringkond (Saksamaa)

Ringkond (saksa keeles Regierungsbezirk) on Saksamaal mõnede liidumaade (Bundesländer) alajaotus.

Ringkonnad 1. augustist 2008. Kaardil on näidatud ka Alam-Saksi, Rheinland-Pfalzi ja Saksi-Anhalti endised ringkonnad

Nad on kreisist (piirkonniti: Kreis, Landkreis, kreisfreie Stadt või Stadtkreis) kõrgemal. Ringkonda valitseb ringkonnavalitsus (Bezirksregierung) ja juhib valitsuse president (Regierungspräsident).

Ajalugu

Esimesed ringkonnad loodi Preisimaa kuningriigi poolt, kes jagas oma provintsid aastatel 1808/1816 25 ringkonnaks. Nordrhein-Westfaleni ringkonnad on otseselt jätkuks neile, mis loodi aastal 1815. Teised Saksa keisririigi osastisriigid asutasid sarnaseid üksusi nimega Kreishauptmannschaft (Saksimaal) või Kreis (Baieris ja Württembergis) (ei tohi segamini ajada tänapäevase Kreisi või Landkreisiga). Kolmandas Riigis ühtlustas natsi-valitsus nimetust; sellest ajast alates said kõik sellised üksused nimeks Regierungsbezirk.

1. jaanuaril 2000 lõpetas Rheinland-Pfalz oma kolm ringkonda Koblenzi, Rheinhessen-Pfalzi ja Trieri. Kolme ringkonnavalitsuse töötajad ja varad anti üle kolmele riigiasutusele, kes vastutasid kogu liidumaa eest, igaüks neist kattis ringkonnavalitsuse endise vastutuse osa.

1. jaanuaril 2004 lõpetas Saksi-Anhalt oma kolm ringkonda Dessau, Halle ja Magdeburgi. Vastutuse katab nüüd liidumaa haldusamet (Landesverwaltungsamt) kolme osakonnaga ringkonnavalitsuste endistes asukohtades.

Alam-Saksi liidumaa loodi aastal 1946 kolme endise vaba riigi Braunschweigi, Oldenburgi ja Schaumburg-Lippe ning endise Preisimaa provintsi Hannoveri ühendamisega. Kaks endist riiki muutusid laiendatud volitustega halduspiirkondadeks (Verwaltungsbezirke). Nende kõrvale tekkisid vähemautonoomsed Preisi-stiilis ringkonnad, mis koosnesid endisest Hannoveri provintsist ja tillukesest Schaumburg-Lippest. Need erinevused tasandati 1. jaanuaril 1978, kui neli territoriaalselt ümberkorraldatud ringkonda asendasid kahte laiendatud volitustega halduspiirkonda ja kuut vana ringkonda (Braunschweig ja Oldenburg ning Aurich, Hannover (jäi üldiselt samaks), Hildesheim, Lüneburg (vana), Osnabrück ja Stade). 1. jaanuaril 2005 lõpetas Alam-Saksimaa allesjäänud neli ringkonda (Braunschweig, Hannover, Lüneburg ja Weser-Ems).

Aastal 2005 kavatses Nordrhein-Westfalen lõpetada viis ringkonda ja luua kolm omavalitsuslikku üksust. Vana "Preisi stiilis" ringkond ei omanud omavalitsusorganeid.

1. augustil 2008 korrastas Saksimaa oma kreise ja muutis ringkonna (Regierungsbezirke) nime direktsiooniringkonnaks (Direktionsbezirke). See oli vajalik, kuna üks uutest kreisidest ei mahtunud vana ringkonna piiridesse ja mõned vastutusalad on nüüd kreiside kanda. Direktsiooniringkonnad kannavad siiski nimesid Chemnitz, Dresden ja Leipzig. Direktsiooniringkonna valitsus on liidumaadirektsioon (Landesdirektion) ja selle president on liidumaadirektsiooni president (Präsident der Landesdirektion).

Kohalik esinemine

Mitte kõigis liidumaades pole sellist alajaotust; mõned on jaotatud otse kreisideks. Praegu on viis liidumaad jaotatud 19 ringkonnaks, nende rahvaarv on vahemikus 5 255 000 (Düsseldorf) kuni 1 065 000 (Gießen):

• Baden-Württemberg: Freiburg, Karlsruhe, Stuttgart, Tübingen
• Baieri: Ülem-Baieri, Alam-Baieri, Oberpfalz, Ülem-Frangimaa, Kesk-Frangimaa, Alam-Frangimaa, Švaabimaa
• Hessen: Darmstadt, Gießen, Kassel
• Nordrhein-Westfalen: Arnsberg, Köln, Detmold, Düsseldorf, Münster

Ringkondade piirkondlikud valitsused on enamasti ellu kutsutud kohaliku tasandi administratiivsetel põhjustel. Enamik administratiivseid toiminguid tehakse omavalitsuste (linna või kreisi) poolt, samas seadusi luuakse liidumaa parlamendi või riiklikul tasandil.