Vikipeedia

BMW

BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) on autosid ja mootorrattaid tootev ettevõte, mille peakorter asub Saksamaal Münchenis. Autosid turustatakse BMW, Mini ja Rolls-Royce'i kaubamärkide all ning mootorrattaid BMW Motorrad kaubamärgi all.

Bayerische Motoren Werke AG
Tüüp aktsiaselts (FWB: BMW)
Asutatud 1916[1]
Asutajad Camillo Castiglioni
Franz Josef Popp
Karl Rapp
Peakorter München, Saksamaa
Tegevuspiirkond Üle maailma
Võtmeisikud Oliver Zipse (tegevdirektor)
Norbert Reithofer (nõukogu esimees)
Valdkonnad autotööstus
Tooted autod, mootorrattad, jalgrattad
Käive 104 210 mld eurot (2019)[2]
Tegevuskasum 7,412 mld eurot (2019)[2]
Puhaskasum 5,022 mld eurot (2019)[2]
Töötajaid 133 778 (2019)[2]
Allüksused Mini
Tütarettevõtted Rolls-Royce
Tunnuslause The Ultimate Driving Machine

BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks.

Ajalugu Redigeeri

Enne II maailmasõda Redigeeri

 
BMW peakorter Münchenis Saksamaal

BMW asutas Karl Friedrich Rapp 1916. aasta oktoobris lennukimootorite tootjana (Bayerische Flugzeug-Werke) Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Saksamaa lennukitootja Gustav Otto Flugmachinenfabriku lähedal.

1916. aastal sõlmis firma lepingu, et ehitada V12-mootoreid Austria-Ungarile. Kui Rapp vajas lisaraha, sai ta toetust Camillo Castiglionilt ja Max Frizilt ning firma sai praeguse nime. Suur laiendus põhjustas raskusi; Rapp lahkus ja firma võttis üle Austria tööstur Franz Josef Popp 1917.aastal ning järgmisel aastal sai firma nimeks BMW AG.

Pärast esimest maailmasõda keelati Versailles' rahulepinguga (1919) lennukite tootmine Saksamaal. Otto sulges oma tehase ja BMW hakkas tootma raudteepidureid.

1927. aastal alustati Eisenachis väikese Dixi tootmist, mis kujutas endast litsentsi all toodetud Austin Sevenit. BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. 1933. aastaks tootis BMW autosid, mida võis juba täielikult nende omadeks pidada, pakkudes stabiilselt üha täiuslikumaid sport- ja sedaankerega autosid. Sel aastal alustati BMW 303 tootmist, millel oli BMW esimene kuuesilindriline mootor M78 – 1,2-liitrine ridamootor võimsusega 30 hj. Kui teised automargid hakkasid 1990. aastatel üle minema V6-mootoritele, siis BMW on siiani jäänud truuks R6-disainile, mis on saanud omamoodi üheks BMW firmamärgiks. Sõjaeelsed autod tipnesid 327 sedaan- ja 328 rotsterautodega. Need olid kiired kaheliitrise mootoriga autod, mis olid oma aja kohta tehniliselt üsnagi täiuslikud.

II maailmasõda Redigeeri

BMW oli Saksa õhujõudude ehk Luftwaffe mootorite põhitootja ning maaväe ehk Wehrmachti mootorite ja masinate, eriti mootorrataste tootja. Lennukimootorite hulgas oli ka 801, üks võimsamaid, mis sel ajal olemas oli. 1945. aastaks pandi neid kokku üle 30 000. BMW uuris reaktiivmootoreid ja rakettrelvi ning tootis reaktiivmootorit BMW 003.

Sõja lõpupoole sai BMW tehas pommitamise käigus tugevalt kannatada. Idapoolsed tehased (Eisenach, Dürrerhof, Basdorf ja Zühlsdorf) võttis üle Nõukogude Liit. Müncheni tehas suuremas osas hävitati.

II maailmasõja tagajärjed Redigeeri

Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid BMW-de tootmise kolmeks aastaks ära, seetõttu ei tootnud BMW autosid 1952. aastani.

Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani 1951, millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topeltneeru" radiaatori iluvõrel.

Nende autode uueks nimeks sai EMW (Eisenacher Motoren Werke) ja neid toodeti 1955. aastani.

Läänes uuris tehast Bristol Aeroplane Company ja naasis Suurbritanniasse mudelite 326, 327 ja 328 joonistega. Need plaanid, mis said ametlikeks sõjahüvitusteks koos BMW inseneri Fritz Fliedleriga, lasid äsjaasutatud firmal Bristol Cars toota kvaliteetset sportsedaani 400 aastani 1947, mis oli nii sarnane BMW 327-ga, et sellel oli isegi kuulus BMW iluvõre.

Sõjajärgne ajalugu Redigeeri

Esimese auto pärast sõda tegi BMW aastal 1952, milleks oli luksusauto BMW 501. 1950. aastate lõpus tegi BMW mikroautosid (Isetta). Järgmiseks oli BMW 507, mis oli mõeldud Ameerika turu jaoks, konkureerimaks Mercedes-Benzi legendaarse nn kajakatiivaga 300SL, kuid see oli liiga kallis: hind Lääne Saksamaal oli 30 000 Saksa marka ja USA-s 10 500 USA dollarit. Kuigi auto ostsid mõned kuulsused (näiteks Elvis Presley ostis kaks), ei ületanud auto müüginumbrid kunagi 10 protsenti rivaali 300SLi omadest ja BMW hoopis kaotas raha iga ehitatud 507 pealt, niimoodi toodeti neid ainult 252 tükki, kuni 1959. aastal tootmine lõpetati. BMW oli jõudnud pankroti äärele ja juhtkond pakkus tervet kontserni Daimler-Benzile müüa. Peaaktsionär Herbert Quandt oli nõus, kuid tööjõu vastuolul ja ametiühingu esimehe soovitusel muutis ta viimasel hetkel meelt. Selle asemel suurendas ta pankurite soovitustest hoolimata oma osa firmas 50%-le.

 
Knutschkugel Isetta
 
BMW F 650 GS Dakar (2004)

Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676-kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt, mille kere disainis Giovanni Michelotti. Sellel 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti autoralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel.

Frankfurdi 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja kõigil ratastel sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver tagaakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus.

Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002.

  •  

    BMW 1500 (1963)

  •  

    BMW 1500 (1963)

  •  

    BMW 2002 Turbo

 
BMW logo evolutsioon

1968. aastal lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS.

BMW äri läks hästi ja 1971. aasta detsembris kolis Münchenis uude peakorterisse, mis on arhitektuuriliselt lahendatud nelja silindri kujuliselt.

1972. aastal lasti välja 5. seeria, mille kere oli kujundanud Marcello Gandini ja mis asendas uue klassi sedaanid. Uue klassi kupeed asendati 1975. aastal 3. seeriaga, järgnesid 6. seeria aastal 1976 ning 7. seeria aastal 1978. 6. seeria kupeed vahetasid välja CS ja M1. 6. seeria oli uuesti saadaval alates 2003. aastast nii kupee kui ka kabrioletina. 6. seeriast on kolm mudelit: baasmudel 630i ja 645i, mis vahetati hiljem välja 650i vastu.

2006. aastal sai BMW tegevdirektoriks Norbert Reithofer, kes oli juba enne seda hakkama saanud E90 tootmisaja lühendamisega kuuelt kuult vaid kolme kuuni. Ta juhtimise all on BMW tootmisprotsesse muudetud paindlikumaks ning antud tootmisse täiendavaid mudelivariatsioone. 2007. aastal müüs BMW rekordiliselt 1,5 miljonit autot.[3]

BMW suurim tehas asub Dingolfingis, teised tehased on Münchenis, Regensburgis, Landshutis ja Leipzigis. Mootorrattaid toodetakse Berliinis.

Rover Redigeeri

Aastatel 1994–2000 Bernd Pischetsriederi juhtimise all kuulus Rover Group BMW-le. BMW ostis selle British Aerospace'ilt. Sellega koos sai BMW ka Roveri, Mini, Land Roveri ja Triumphi kaubamärgi.

See ei tasunud ennast ära, aastaid rivaalitses Rover BMW-ga. BMW-l tekkis raskusi Inglise toodangu enda oma kõrvale sobitamisega ja Roveri osakond seisis silmitsi lõputute turundusstrateegia muudatustega. Kuue aasta jooksul oli Rover kõrge kvaliteediga autode tootja, masstootja, BMW osakond ja iseseisev üksus.

BMW-l läks edukamalt Mini ja Land Roveriga, millel ei olnud paralleele BMW toodanguga.

2000. aastal, pärast aastaid kaotusi, hülgas BMW Roveri. Roveri autod läksid Phoenix Consortiumile sümboolse 10 naela eest ja Land Rover müüdi Ford Motor Companyle. Meedia süüdistas kaotustes põhiliselt Roveri liiga väikeseid investeeringuid enne BMW poolt ülevõtmist, sest produktiivsus ja töösuhted olid sel ajal üldiselt head. Saksa meedia tituleeris Roveri firma "Inglise patsiendiks" samanimelise filmi järgi. BMW-d, mida kaitses selle toodangu maine, säästeti suuremas osas süüst, kuigi need olid tõsised turundusprobleemid, mis viisid Roveri alla. Isegi Briti meedia ei olnud eriti kaastundlik Roveri suhtes.

BMW jättis alles Mini ja Triumphi kaubamärgid. Mini on olnud vägagi edukas, kuid Triumphi nime pole kasutatud.

Uus disain Redigeeri

 
2004 BMW 645i
 
Mini

21. sajandi algul kujundas BMW järjekordselt oma stiili ümber uue ameeriklasest peadisaineri Christopher Bangle'i käe all. Uus kujundus tekitas vastumeelsust: BMW fännid ja meedia üldiselt leidsid, et need ei sobi senise stiiliga kokku ega näe kenad välja. Vaidlustest hoolimata on BMW müügitulemused aasta-aastalt paranenud, mis näitab, et publik on siiski uue disaini omaks võtnud.

Bangle on paljude "konservatiivsete" BMW kujunduste taga ja on töötanud BMW-s peaaegu terve aastakümne. Esimesed X5 joonised, mis tugevalt sarnanesid tootmisse jõudnud autoga, olid tema kätetöö. Samuti seisab tema E46 disaini taga.

Tootmine väljaspool Saksamaad Redigeeri

1994. aastal pani BMW tööle Spartanburgi tehase USA Lõuna-Carolina osariigis. 2021. aasta seisuga toodetakse seal järgmisi mudeleid: X3, X3 M, X4, X4 M, X5, X5 M, X6, X6 M ja X7[4]. Spartanburgi tehases käib töö kuus päeva nädalas, tootes autosid umbes 110 tundi nädalas. Tehas annab tööd 11 000 inimesele ja toodab päevas üle 1500 auto. 2020. aastaks on Spartanburgi tehases toodetud juba 5 miljonit BMW-d[5].

Oma Lõuna-Aafrika tehasesse Rosslynis investeeris BMW 1990. aastate keskel miljard randi, et muuta Rosslyn maailmatasemel tehaseks. Seal toodetakse nüüd üle 50 000 3. klassi BMW aastas, millest 70% läheb ekspordiks, peamiselt Ameerika Ühendriikidesse, Jaapanisse, Austraaliasse, Aafrikasse ja Kesk-Aasiasse.

Alates 2003. aasta oktoobrist toodetakse BMW-sid ka Hiinas Shenyangis. BMW on rajanud koos Hiina tootjaga Brilliance ühendatud ettevõtte, et ehitada 3. ja 5. seeria autosid kohalikule turule.

Rolls-Royce Redigeeri

1990. aastate algul alustasid BMW ja Rolls Royce tööd ühisettevõttena. Selle tulemusena said Rolls-Royce Silver Seraph ja Bentley Arnage BMW mootorid.

1998. aastal üritasid nii Volkswagen kui ka BMW osta Rolls-Royce'i. Volkswagen tegi suurema pakkumise ja ostis firma 430 miljoni naela eest, kuid BMW kavaldas oma rivaalid üle: kuigi Volkswagen sai õigused maskotile "Spirit of Ecstasy" ja esiradiaatorivõrele, ei saanud ta õigusi Rolls-Royce'i nimele. Rolls-Royce'i lennukimootorifirma säilitas õigused Rolls-Royce'i kaubamärgile ja soovis tugevdada oma ärisuhteid BMW-ga. Seetõttu sai BMW õigused võrele, maskotile ja logole 2003. aastal 40 miljoni naela eest. Volkswagenil lubati Rolls-Royce'e ehitada Crewe tehases 2003. aastani, kuid Volkswagen pööras kiiresti oma tähelepanu Bentleyle.

Vahepeal avas BMW uue tehase Goodwoodis ja töötas välja uue mudeli Rolls-Royce Phantom, mis avalikustati 2. jaanuaril 2003 ja ametlikult jõudis müüki Detroiti autonäitusel 5. jaanuaril 2003.

Tootmine Redigeeri

München Regensburg Leipzig Rosslyn Shenyang Dingolfing Spartanburg
1. seeria 3-ukseline X
1. seeria 5-ukseline X X
1. seeria kupee X
1. seeria kabriolett X
1. seeria M kupee X
ActiveE X
3. seeria sedaan X X X X
3. seeria Touring X
ActiveHybrid 3 X
3. seeria kupee X
3. seeria kabriolett X
5. seeria sedaan X
5. seeria Touring X
5. seeria Gran Turismo X
5. seeria ActiveHybrid 5 X
6. seeria kupee X
6. seeria Grand Coupe X
6. seeria kabriolett X
7. seeria sedaan X
ActiveHybrid 7 X
X1 X
X3 X
X5 X
X6 X
Z4 X
M3-sedaan X
M3-kupee X
M3-kabriolett X
M5-sedaan X
M6- kupee X
M6-kabriolett X
X5 M X
X6 M X

[6]

Kultuur Redigeeri

Firmakultuur Redigeeri

BMW kultuuri üks suurimaid alustalasid pärineb 1959. aastast, kui firma oli pankroti äärel, lõpetades ülalt-alla juhtimisstiili ning asendades selle töötajate suurema autonoomsusega. Tänapäevased BMW tehased on võimalikult avatud, et töötajad saaksid omavahel tihedalt suhelda ja mõtteid vahetada. Põhiline väärtus on innovatsioon, uued ideed tulevad töötajatelt ja liiguvad ülemusteni takistusteta.

Teine tähtis BMW kultuuri osa on vastutustundlikkus töötajate ees. BMW võtab tööle vaid üksikud, tugevad kandidaadid, kes esialgu on keerulises olukorras ja peavad töö selgeks õppima kolleegidelt. Kuid töölt vallandamine on samuti haruldaselt erakordne nähtus ning teiste autotootjate hulgas levinud koondamised on BMW töötajate hulgas haruldus.[7]

Popkultuur Redigeeri

BMW-d on osalenud ka mitmes James Bondi filmis: 1983. aasta filmis "Agent 007: Kaheksajalg" oli Saksa politsei sõiduvahendiks BMW 518i, 1995. aasta filmis "007 ja Kuldsilm" oli Bondi autoks BMW Z3 ning 1997. aasta filmis "007 ja igavene homne" oli kasutusel BMW 750iL. Filmis "007 ja liiga kitsas maailm" võis aga näha Bondi kihutamas BMW Z8-ga.

Eestis levinud stereotüübi järgi seostatakse BMW sportlikke autosid rullnokkadega. BMW autosid hüütakse slängis näiteks bemmideks, buumeriteks, bemariteks ja bemudeks.

Turundus Redigeeri

BMW on luksus- ja eliitbränd. Alates firma loomisest lennukimootorite tootjana 1916. aastal osutatakse tähelepanu toote töövõimele. Tooted on taskukohased vaid jõukatele. Tähelepanu on klientidel, kes tahavad ainult parimat, kasutades selleks tootepõhimõtet "ülim sõiduriist" (saksa keeles “Freude am Fahren”). BMW kliendimääratlus on jõukas, adrenaliini otsiv, võistlev, tarmukas ning ülimat kogemust sooviv autoostja.[1]

BMW Eestis Redigeeri

Esimese vabariigi ajal esindasid Eestis BMW-sid kolm tuntud autoäri: aastatel 1930–1933 AS C. Siegel, 1935–1937 J. C. Koch ja aastatel 1938–1940 Leho Taos. 1940. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis arvele võetud 22 BMW-d.[8]

Taasiseseisvunud Eestis oli esimeseks BMW esinduseks 1991. aastal asutatud AS ASC, mille koostöö BMW Grupiga algas 1992. aastal. 1999. aastal asutati United Motors, mis sai ametliku maaletooja ja diileri õiguse juunis 2000, kui AS ASC tegevuse lõpetas. Aastal 2017 ostis United Motorsi Inchcape Motors Estonia OÜ.[9]

Mudelid Redigeeri

Sõiduautod Redigeeri

Linnamaasturid Redigeeri

Ideeautod Redigeeri

Elektriautod Redigeeri

BMW mootorid Redigeeri

BMW mootorrattad Redigeeri


Viited Redigeeri

  1. ↑ 1,0 1,1 Haig, M., 2011. Brand Success, 2nd Edition. Kogan Page, lk 123. ISBN 978-0-7494-6287-1.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Annual Report 2019" (PDF). BMW Group. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. märts 2020. Vaadatud 12. jaanuar 2021.
  3. ↑ Davidson, Andrew (2009). "1000 CEOs". "Dorling Kindersley Limited". Lk 194.
  4. ↑ "Plant Spartanburg". Vaadatud 20.04.2021.
  5. ↑ "Production Milestones".
  6. ↑ "Where We Build Our Vehicles". BMW Group. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.10.2012. Vaadatud 23.11.2012.
  7. ↑ Lee, Bolman; Deal, Terrence (2008). Reframing Organizations: Artistry, Choice, and Leadership. Jossey-Bass. ISBN 978-0-7879-8799-2.
  8. ↑ "Autod Eesti Vabariigis 1940". Unicweb. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2009. Vaadatud 08.11.2020.
  9. ↑ "Inchcape ostab BMW müüja United Motorsi neli müügiesindust". Postimees. 12. mai 2017. Vaadatud 08.11.2020.

Välislingid Redigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=BMW&oldid=6344031"