Badeni vabariik
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2013) |
Badeni vabariik (saksa Republik Baden) oli Saksa liidumaa, mis eksisteeris Weimari vabariigi ajal ja moodustati pärast Badeni suurhertsogiriigi lõpetamist aastal 1918. Nüüd on see Saksamaa Baden-Württembergi liidumaa osa.
Badeni vabariik 1918–1945 | |
Valitsusvorm | Vabariik |
---|---|
Pealinn | Karlsruhe |
Pindala | 15 070 km² |
Rahvaarv | 2 312 462 (1925) |
Riigikeeled | Saksa keel |
Hümn | "Badnerlied" |
Ajalugu
muuda- Pikemalt artiklis Badeni suurhertsogiriik
Revolutsioon Badenis
muudaRevolutsiooniohuga Saksa keisririigis otsustas Badeni suurhertsogkonna valitsus esimese maailmasõja lõpupäevadel, 2. novembril 1918 korraldada valimisreformi, kuid see ei suutnud monarhiat enam päästa. 8. novembril loodi Lahris ja Offenburgis tööliste ja soldatite nõukogud. Järgmisel päeval loodi sellised nõukogud Mannheimis ja Karlsruhes ning kogu Badeni valitsus astus tagasi.
10. novembril moodustati Karlsruhes ajutine valitsus ja järgmisel päeval kogunesid erinevad revolutsioonilised nõukogud. 13. novembril loobus suurhertsog Friedrich II kõigist valitsusametitest ja 22. novembril ka troonist. See sündis peaaegu nädal enne keiser Wilhelm II troonist loobumist.
Ajutine valitsus kuulutas 14. novembril 1918 välja Badeni Vaba Rahvavabariigi (Freie Volksrepublik Baden) ja 5. jaanuari 1919 uute valimiste päevaks.
Vabariik
muudaRahvusassamblee loodi 12. jaanuaril 1919. Selles kujunes tugevaimaks parteiks kristlik-demokraatlik Keskpartei, mis möödus vasaktsentristlikust SPD-st. Koos said need kaks parteid 91,5% kõigist häältest. 1. aprillil moodustas Badeni parlament (Landtag ehk maapäev) Weimari koalitsiooni liikmetest valitsuse. Aastani 1933 valitses Badenit peamiselt Keskpartei.
21. märtsil 1919 võttis maapäev ühehäälselt vastu uue põhiseaduse. Rahvahääletus kiitis põhiseaduse heaks 13. aprillil. See rahvahääletus oli esimene Saksa ajaloos ja Badeni põhiseadus oli ainus, mis pandi Saksamaal Weimari vabariigi ajal rahvahääletusele.
Natside võim
muudaBaden, nagu ka kõik teised Saksa liidumaad, oli aastal 1933 osaline Gleichschaltung'i ('tasalülitamise') protsessis, mis kaotas tõhusalt kõigi liidumaade iseseisvuse. Badeni valitud president asendati natside nimetatud juhi Walter Köhleriga, kuigi haldusvõim oli selles piirkonnas tegelikult Robert Heinrich Wagneril, kes oli Badeni Gauleiter ('piirkonnajuht') ja Alsace-Lorraine'i Reichsstatthalter (riigiasehaldur). Aastatel 1940–1944 oli Badeni Gau ('piirkond') ümber nimetatud Baden-Elsassiks ja ulatus lääne poole, kaasates enamiku Alsace'ist.
Pärast sõda
muudaLiitlaste okupatsiooniga sõjajärgsel Saksamaal jagunes Baden Ameerika ja Prantsuse okupatsioonitsoonide vahel. Jaotus tehti nii, et Karlsruhet ja Münchenit ühendav Autobahn (tänapäeval A8) oli täielikult Ameerika tsoonis. See põhjapoolne ameeriklaste hallatud ala sai 19. septembril 1945 Württemberg-Badeni osaks, samas lõunaosa (tuntud kui Lõuna-Baden või lihtsalt Baden) läks Prantsuse haldusalasse.
Need kaks Badeni osa ühendati taas ja liideti endise Württembergi liidumaaga 23. aprillil 1952, nii moodustati uus Baden-Württembergi liidumaa.
Haldus
muudaBaden oli jagatud neljaks haldusüksuseks (Landeskommissärbezirk, sarnane tänapäevase Regierungsbezirk'iga) Karlsruhe, Mannheimi, Freiburgi ja Konstanzi baasil. Need üksused jagunesid edasi kokku 53 Amtsbezirk'iks (aastast 1924 oli neid 40). Need omakorda jagati kokku 1536 omavalitsuseks.
Juhid
muuda1921. aasta põhiseaduse järgi valiti Badeni president Badeni maapäeva liikmetest üheaastaseks ametiajaks. Pärast Gleichschaltung'it valitsesid Badenit natside nimetatud ametnikud.
Nimi | Asus ametisse | Lahkus ametist | Partei | |
---|---|---|---|---|
President | ||||
1 | Anton Geiß | 10. november 1918 | 14. august 1920 | SPD |
2 | Gustav Trunk | 14. august 1920 | 23. november 1921 | Keskpartei |
3 | Hermann Hummel | 23. november 1921 | 23. november 1922 | DDP |
4 | Adam Remmele | 23. november 1922 | 23. november 1923 | SPD |
5 | Heinrich Köhler | 23. november 1923 | 23. november 1924 | Keskpartei |
6 | Willy Hellpach | 23. november 1924 | 23. november 1925 | DDP |
- | Gustav Trunk | 23. november 1925 | 23. november 1926 | Keskpartei |
- | Heinrich Köhler | 23. november 1926 | 3. veebruar 1927 | Keskpartei |
- | Gustav Trunk | 3. veebruar 1927 | 23. november 1928 | Keskpartei |
- | Adam Remmele | 23. november 1927 | 23. november 1928 | SPD |
7 | Josef Schmitt | 23. november 1928 | 20. november 1930 | Keskpartei |
8 | Franz Josef Wittemann | 20. november 1928 | 10. september 1931 | Keskpartei |
- | Josef Schmitt | 10. september 1931 | 11. märts 1933 | Keskpartei |
Reichsstatthalter ja Gauleiter | ||||
Robert Heinrich Wagner | 11. märts 1933 | aprill 1945 | NSDAP | |
Nimetatud peaminister | ||||
Walter Köhler | 8. mai 1933 | aprill 1945 | NSDAP |