Badeni vabariik

Badeni vabariik (saksa Republik Baden) oli Saksa liidumaa, mis eksisteeris Weimari vabariigi ajal ja moodustati pärast Badeni suurhertsogiriigi lõpetamist aastal 1918. Nüüd on see Saksamaa Baden-Württembergi liidumaa osa.

Badeni vabariik
Republik Baden


1918–1945
Valitsusvorm Vabariik
Pealinn Karlsruhe
Pindala 15 070 km²
Rahvaarv 2 312 462 (1925)
Riigikeeled Saksa keel
Hümn "Badnerlied"

Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklis Badeni suurhertsogiriik

Revolutsioon Badenis

muuda

Revolutsiooniohuga Saksa keisririigis otsustas Badeni suurhertsogkonna valitsus esimese maailmasõja lõpupäevadel, 2. novembril 1918 korraldada valimisreformi, kuid see ei suutnud monarhiat enam päästa. 8. novembril loodi Lahris ja Offenburgis tööliste ja soldatite nõukogud. Järgmisel päeval loodi sellised nõukogud Mannheimis ja Karlsruhes ning kogu Badeni valitsus astus tagasi.

10. novembril moodustati Karlsruhes ajutine valitsus ja järgmisel päeval kogunesid erinevad revolutsioonilised nõukogud. 13. novembril loobus suurhertsog Friedrich II kõigist valitsusametitest ja 22. novembril ka troonist. See sündis peaaegu nädal enne keiser Wilhelm II troonist loobumist.

Ajutine valitsus kuulutas 14. novembril 1918 välja Badeni Vaba Rahvavabariigi (Freie Volksrepublik Baden) ja 5. jaanuari 1919 uute valimiste päevaks.

Vabariik

muuda

Rahvusassamblee loodi 12. jaanuaril 1919. Selles kujunes tugevaimaks parteiks kristlik-demokraatlik Keskpartei, mis möödus vasaktsentristlikust SPD-st. Koos said need kaks parteid 91,5% kõigist häältest. 1. aprillil moodustas Badeni parlament (Landtag ehk maapäev) Weimari koalitsiooni liikmetest valitsuse. Aastani 1933 valitses Badenit peamiselt Keskpartei.

21. märtsil 1919 võttis maapäev ühehäälselt vastu uue põhiseaduse. Rahvahääletus kiitis põhiseaduse heaks 13. aprillil. See rahvahääletus oli esimene Saksa ajaloos ja Badeni põhiseadus oli ainus, mis pandi Saksamaal Weimari vabariigi ajal rahvahääletusele.

Natside võim

muuda

Baden, nagu ka kõik teised Saksa liidumaad, oli aastal 1933 osaline Gleichschaltung'i ('tasalülitamise') protsessis, mis kaotas tõhusalt kõigi liidumaade iseseisvuse. Badeni valitud president asendati natside nimetatud juhi Walter Köhleriga, kuigi haldusvõim oli selles piirkonnas tegelikult Robert Heinrich Wagneril, kes oli Badeni Gauleiter ('piirkonnajuht') ja Alsace-Lorraine'i Reichsstatthalter (riigiasehaldur). Aastatel 1940–1944 oli Badeni Gau ('piirkond') ümber nimetatud Baden-Elsassiks ja ulatus lääne poole, kaasates enamiku Alsace'ist.

Pärast sõda

muuda

Liitlaste okupatsiooniga sõjajärgsel Saksamaal jagunes Baden Ameerika ja Prantsuse okupatsioonitsoonide vahel. Jaotus tehti nii, et Karlsruhet ja Münchenit ühendav Autobahn (tänapäeval A8) oli täielikult Ameerika tsoonis. See põhjapoolne ameeriklaste hallatud ala sai 19. septembril 1945 Württemberg-Badeni osaks, samas lõunaosa (tuntud kui Lõuna-Baden või lihtsalt Baden) läks Prantsuse haldusalasse.

Need kaks Badeni osa ühendati taas ja liideti endise Württembergi liidumaaga 23. aprillil 1952, nii moodustati uus Baden-Württembergi liidumaa.

Haldus

muuda
 
Badeni vabariigi märk Rastatti linnamuuseumis

Baden oli jagatud neljaks haldusüksuseks (Landeskommissärbezirk, sarnane tänapäevase Regierungsbezirk'iga) Karlsruhe, Mannheimi, Freiburgi ja Konstanzi baasil. Need üksused jagunesid edasi kokku 53 Amtsbezirk'iks (aastast 1924 oli neid 40). Need omakorda jagati kokku 1536 omavalitsuseks.

Juhid

muuda

1921. aasta põhiseaduse järgi valiti Badeni president Badeni maapäeva liikmetest üheaastaseks ametiajaks. Pärast Gleichschaltung'it valitsesid Badenit natside nimetatud ametnikud.

Nimi Asus ametisse Lahkus ametist Partei
President
1 Anton Geiß 10. november 1918 14. august 1920 SPD
2 Gustav Trunk 14. august 1920 23. november 1921 Keskpartei
3 Hermann Hummel 23. november 1921 23. november 1922 DDP
4 Adam Remmele 23. november 1922 23. november 1923 SPD
5 Heinrich Köhler 23. november 1923 23. november 1924 Keskpartei
6 Willy Hellpach 23. november 1924 23. november 1925 DDP
- Gustav Trunk 23. november 1925 23. november 1926 Keskpartei
- Heinrich Köhler 23. november 1926 3. veebruar 1927 Keskpartei
- Gustav Trunk 3. veebruar 1927 23. november 1928 Keskpartei
- Adam Remmele 23. november 1927 23. november 1928 SPD
7 Josef Schmitt 23. november 1928 20. november 1930 Keskpartei
8 Franz Josef Wittemann 20. november 1928 10. september 1931 Keskpartei
- Josef Schmitt 10. september 1931 11. märts 1933 Keskpartei
Reichsstatthalter ja Gauleiter
Robert Heinrich Wagner 11. märts 1933 aprill 1945 NSDAP
Nimetatud peaminister
Walter Köhler 8. mai 1933 aprill 1945 NSDAP

Vaata ka

muuda