Ava peamenüü

Mannheim on Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal asuv linn.

Mannheim

saksa Mannheim

Mannheimi vapp
Mannheimi lipp

Pindala: 145 km²
Elanikke: 307 997 (31.12.2017)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 49° 29′ N, 8° 28′ E
Mannheim (Saksamaa)
Mannheim

www.mannheim.de
Mannheimi veetorn

Mannheim asub Reini kaldal Neckari suudmes 97 m kõrgusel merepinnast Baden-Württembergi piiril. Rein eraldab teda Rheinland-Pfalzis asuvast Ludwigshafenist, linna põhjaservas on Baden-Württembergi ja Hesseni piir.

Mannheim on 311 300 elanikuga (2008. aasta andmetel) Baden-Württembergi suuruselt teine linn Stuttgardi järel. Mannheimi linnastus elab 2,4 miljonit inimest.

Linna pindala on 145 km².

LoodusRedigeeri

Mannheim paikneb Reini kaldal Neckari suudmes 97 m kõrgusel merepinnast.

KliimaRedigeeri

Mannheim on üks Saksamaa kõige kuumemaid piirkondi. Absoluutne maksimumtemperatuur on 2003. aastal mõõdetud +41 °C. Suviti on Mannheimis ka suurem õhuniiskus. Aastas on keskmiselt 40–50 päeval äikesetormid, sagedamini suvel pärastlõunati. Lumi on haruldane isegi talvel.

Mannheimi aastane sademete hulk on 550 mm. Kõige niiskem kuu on mai (70 mm sademeid), kõige kuivemad on jaanuar, veebruar ja märts (kõik 20 mm).

MajandusRedigeeri

Linna suurim tööstusettevõte on Daimler, mis toodab diiselmootoreid ja autobusse. Linnas on suured tootmiskeskused näiteks ettevõtetel Bombardier, John Deere, Siemens ja Svenska Cellulosa Aktiebolaget.

AjaluguRedigeeri

Mannheimi on esimest korda mainitud Lorschi koodeksis (Codex Laureshamensis) aastal 766 Mannesheimi (Manno kodu) nime all.

Mannheim jäi külaks seni, kuni Friedrich IV hakkas 1606 sinna ehitama Friedrichsburgi lossi ja pani aluse võrgulaadsele tänavaplaanile. 24. jaanuaril 1607 andis Friedrich Mannheimile linnaõigused.

Mannheim on kaks korda maatasa tehtud. Esimest korda hävitasid linna 1622 Kolmekümneaastases sõjas Tilly krahvi Johan t'Serclaesi väed, teist korda 1689 Üheksa-aastases sõjas Prantsusmaa väed.

1698 Mannheim taastati ja 1720 toodi sinna Heidelbergist üle Pfalzi pealinn. Sel ajal hakkas Karl III Philipp Mannheimi lossi ja Mannheimi jesuiitide kirikut. Mõlemad valmisid 1760.

1779 asutati Mannheimi Rahvusteater. See on Saksamaa vanim teater. 1782 esietendus seal Friedrich Schilleri näidend "Röövlid".

Napoleoni sõdade ajal 1806 lammutati Mannheimi kindlustused. Sellest ajast pole ta enam kindlustatud asula.

Teise maailmasõja ajal pommitas USA ja Suurbritannia lennuvägi Mannheimi väga tugevalt. Kesklinnast ei jäänud midagi järele. USA väed hõivasid linna 29. märtsil 1945 ja sellest ajast on linnas palju USA sõjaväelasi. On ka sõjaväelennuväli.

PlaneeringRedigeeri

Mannheim erineb enamikust Saksamaa linnadest selle poolest, et tema keskosas paiknevad tänavad moodustavad ruudukujulised kvartalid, nagu see on tüüpiline Ameerika Ühendriikidele ja Austraaliale. Seetõttu on linna hüüdnimeks Ruudulinn (Quadratestadt).

VaatamisväärsusedRedigeeri

Mannheimi sümboliks on sealne veetorn (Wasserturm).

SportRedigeeri

Mannheimi spordivõistkondadest on tuntuimad jalgpallimeeskond TSG 1899 Hoffenheim, mis veel 1999 oli Saksamaa V liigas, kuid 2008 tõusis Bundesligasse ja lõpetas 2009 7. kohaga, ning jäähokimeeskond Mannheimi Adler, mis on tulnud 6 korda Saksamaa meistriks. Käsipalliklubi Rein-Neckari Löwen mängib samuti Bundesligas.

SõpruslinnadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri