Ava peamenüü

Haifa on linn Iisraeli põhjaosas Vahemere rannikul, Haifa ringkonna halduskeskus.

Haifa

heebrea חֵיפָה H̠efa
araabia حيفا Ḩayfā

Haifa vapp
Haifa lipp

Pindala: 60 km²
Elanikke: 268 200 (2010)[1],
eeslinnadega 1 048 900

Koordinaadid: 32° 48′ N, 34° 59′ E
Haifa (Iisrael)
Haifa

www.haifa.muni.il
Haifa

Sisukord

KliimaRedigeeri

Haifas on vahemereline kliima. Keskmine õhutemperatuur on suvel +26 °C ja talvel +12 °C, kuigi on juhtunud, et sajab lund.

Aastas sajab keskmiselt 538 mm. Juunist augustini ei saja üldse. Kõige sademeterohkemad kuud on detsember (136 mm, 11,8 sajupäeva) ja jaanuar (125 mm, 13,9 sajupäeva).

AjaluguRedigeeri

Haifa on rajatud 525 m kõrguse Karmeli mäe nõlvadele ja jalamile.

Vanim asula selles ümbruskonnas on Tell Abu Hawam, väike sadamalinn ja kaluriküla, mis oli olemas hilispronksiajal 14. sajandil eKr.

Sajandite jooksul on Haifa kuulunud paljudesse riikidesse. Seda linna on valitsenud Foiniikia, juudid, pärslased, Hasmoneid, Vana-Rooma, Bütsants, Kalifaat, ristisõdijad, Osmanite riik ja Suurbritannia. Alates Iisraeli riigi loomisest 1948 kuulub Haifa Iisraeli.

RahvastikRedigeeri

Haifa on Iisraeli suuruselt kolmas linn Jeruusalemma ja Tel Avivi järel. Seal elab üle 268 000 inimese. Siiski on Haifa üks vähestest Iisraeli linnadest, mille elanike arv väheneb.

Veel 300 000 inimest elab Haifa satelliitlinnades, mille hulka kuuluvad Krayot, Tirat Carmel, Daliyat al-Karmel ja Nesher. Kokku moodustavad nad 500 000 elanikuga linnastu.

Religioosselt kuuluvuselt on 70% Haifa elanikest judaistid, 6% kristlikud araablased, 4% moslemid ning ülejäänud 20% on kas kristlased või määratlemata religioosse kuuluvusega. Viimaseid on eriti palju NSV Liidust pärit immigrantide seas, kes moodustavad Haifa elanikest ligi veerandi ja kellest suur osa ei ole rahvuselt juudid. Haifas on ka druuside ja bahaistide kogukonnad.

Haifa on Iisraeli keskmisest märksa ilmalikum linn. Ortodokssed juudid moodustavad 2006. aasta seisuga Haifa elanikest 2,9%, Iisraeli keskmine on 7,5%. 66,6% Haifa elanikest olid ilmalikud, Iisraeli keskmine on 43,7%.

MajandusRedigeeri

Linnas asuvad Haifa lennujaam, reisisadam, kaubasadam ja kolm raudteejaama. Haifa on Iisraeli suurim sadam.

Alates 1959 töötab linnas metroo, millel on 1 liin 6 peatusega.

ArhitektuurRedigeeri

KultuurRedigeeri

Haifat on rohkem kui sada korda mainitud judaismi keskses raamatus talmudis.

1950 rajati Uus Haifa Sümfooniaorkester. 2004. aastal külastas selle kontserte 49 000 inimest.

29. jaanuaril 1961 alustas linnas tööd elukutseline teater.

Alates 1983 toimub igal aastal Sukkoti pühade ajal Haifa rahvusvaheline filmifestival.

MuuseumidRedigeeri

Haifas on muuseume tosinajagu. Kõige populaarsem muuseum on Haifa tehnikamuuseum, mida 2004. aastal külastas peaaegu 150 000 inimest. Muuseum asub Tekhnioni ajaloolises hoones.

Haifa jaapani kunsti muuseum on ainus muuseum Lähis-Idas, mis on täielikult Jaapani kunstile pühendatud.

Haifa kunstimuuseumis on moodsa ja klassikalise kunsti kollektsioon. Teiste muuseumide hulka kuuluvad eelajaloo muuseum, riiklik meremuuseum, linna muuseum, salajase immigratsiooni muuseum, mereväe muuseum, naftatööstuse muuseum, raudteemuuseum ja Chagalli kunstnike maja.

HaridusRedigeeri

Linnas asuvad Haifa Ülikool ja Iisraeli suurim tehnikakõrgkool Tekhnion.

SportRedigeeri

Kohalik jalgpalliklubi Maccabi Haifa mängib Iisraeli kõrgliigas.

VaatamisväärsusiRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  • Haifa sait (heebrea, araabia, inglise ja vene keeles)