Linnastu

See artikkel räägib linnastust; sõna "aglomeratsioon" teiste tähenduste kohta vaata Aglomeratsioon (täpsustus)

Linnastu ehk aglomeratsioon (ld agglomerāre 'lisama, liitma') ehk konurbatsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed.

Linnastu on kõige arenenud ja keeruline asulate paiknemise vorm, mis tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks. Linnastud tekivad ka tihedalt asustatud tööstuspiirkondades (nt kivisöebasseinides). Sel juhul tekivad paljutuumalised linnastud.

Linnastule on iseloomulikud massilised töö-, õppe-, majapidamis-, kultuurilised ja puhkemajanduslikud pendelränded.

Linnastu EestisRedigeeri

Tallinna linnastu koosneb Tallinna linnast ja tagamaast. Tallinna linnastu osadeks on sellised vallad ja linnad, kust vähemalt 15% töötajatest käib Tallinnas tööle. Linnastu läänepiiriks on Paldiski, lõunapiiriks Rapla ja idapiiriks Loksa linn.^[viide?]

Suurimad linnastudRedigeeri

Seisuga 1. jaanuar 2022 on maailma suurimad linnastud järgmised:

Koht	Linnastu nimi	Riik	Elanike arv
1	Guangzhou¹	Hiina	65 100 000
2	Tōkyō²	Jaapan	40 700 000
3	Shanghai³	Hiina	39 300 000
4	Delhi⁴	India	32 400 000
5	Jakarta⁵	Indoneesia	28 600 000
6	Manila⁶	Filipiinid	26 400 000
7	Mumbai⁷	India	26 100 000
8	Soul⁸	Lõuna-Korea	24 800 000
9	México⁹	Mehhiko	24 700 000
10	New York¹⁰	USA	23 000 000
11	São Paulo¹¹	Brasiilia	22 700 000
12	Kairo¹²	Egiptus	21 900 000
13	Dhaka	Bangladesh	20 900 000
14	Lagos	Nigeeria	20 700 000
15	Peking	Hiina	20 500 000
16	Bangkok	Tai	19 900 000
17	Karachi	Pakistan	18 600 000
18	Ōsaka¹³	Jaapan	17 700 000
19	Los Angeles¹⁴	USA	17 500 000
20	Moskva	Venemaa	17 400 000