Vikipeedia

Rapla

linn Raplamaal Rapla vallas

Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on linn Kesk-Eestis, Rapla maakonna ja Rapla valla halduskeskus.

Rapla
Pindala 4,7 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 5003 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 6826[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 0′ N, 24° 48′ E
Rapla (Eesti)
Rapla
Map
Droonivideo Raplast (oktoober 2021)

Linna läbib Vigala jõgi ehk Konuvere jõgi.

AjaluguRedigeeri

 
Rapla peatänav ja kirik

Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241. aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". Tollase Rapla küla suurus oli umbes 50–60 inimest.[4]

13. sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde Maarja Magdaleena kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738.[5]

Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla hakkas teorendi kaotamise tagajärjel saabuma rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnikke. Esimene suurem muutus, mis sellega kaasnes, oli 1866. aastal Rapla apteegi avamine. Järgnenud aastatel ehitati veel hulganisti asutusi: 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati tellisetehas ja 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. Sajandi lõpus oli Raplas kokku 20 hoonet, millest pooled kuulusid asutustele. Sel ajal elas Raplas juba 120–130 inimest.[4][5]

Sajandivahetusel otsustati Rapla vana kivikirik lammutada ja 1901. aastal valmis uus kahe torniga uusromaani stiilis Rapla kirik (projekti autor Rudolf von Engelhardt). 1913. aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60 puumaja, elanikke ligi 1000. Elavnes seltsielu – tegutses Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Laulu- ja Muusikaselts, Põllumajandusühing, Vastastikune Tulekindlustusselts, Tarbijate Ühistu, Hoiukassa. 1931 avati Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee. See oli kasutusel kuni 1968; Raikkülani käisid rongid kuni 1971.[4]

1945. aastal anti Raplale alevi õigused ning 1950 sai Raplast samanimelise rajooni keskus. Rapla rajooni piirid ühtisid praeguse Rapla maakonna piiridega. Rajooni loomine oli tarvilik tolleaegse piirkonna arenguks: mitmed riiklike asutuste esindused otsustasid koonduda Raplasse, kasvatades sealsete elanike arvu. Asukoha tõttu on Rapla tööstus siiski olnud väga tugevalt seotud lähedal asuva Tallinnaga. 1971. aastal ehitati Tallinna ja Rapla vahele modernsem laiarööpmeline raudtee ning 1981 ühendati raudtee ka Riiaga. 1993 sai Rapla linnaõigused.[4]

2002. aastal liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem haldusüksus Rapla vald. Rapla linnast sai vallasisene linn, mis tähendab, et linn ühines vallaga seaduses ette nähtud korras ja on seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks. Elanike soovil on säilitatud senine linna nimi.[6]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Raplas 5202 inimest. Neist 4981 (95,75%) olid eestlased.[7]

SümboolikaRedigeeri

 
Rapla endine vapp, hilisem Rapla valla vapp

Rapla linna ja Rapla valla ühinemise järel võeti Rapla linna senine vapp kasutusele Rapla valla vapina.[8]

LoodusRedigeeri

 
Rapla kivisild Kiriku pargi juures

Rapla linn asub lainjal tasandikul, mida läbib Vigala jõgi. Linna territoorium jääb põhiliselt jõest lõuna poole. Absoluutkõrgused linnas jäävad vahemikku 54,8–71,8 meetrit. Linna idaosas on endiste karjääride asemele tekkinud tiigid. Linna lõunaosas on madala segametsaga kaetud ala. Linna ümbritsevad põllumaad.[4]

MajandusRedigeeri

Rapla linn on Rapla maakonna ja Rapla valla ainus linn ning on valla kui ka maakonna peamine äriteenuste keskus. Raplas paikneb Rapla vallavalitsus ning ka paljud riigiasutuste esindused, nagu Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskond ning Maksu- ja Tolliameti Rapla büroo.[4]

ÄriteenusedRedigeeri

 
SEB pangahoone Raplas

Rapla linnas paikneb suurem osa nii Rapla maakonna kui ka valla äriteenustest. Raplas on mitme kaupluseketi, nagu Rimi,[9] Coop[10] ja Maxima kauplused,[11] turg, bussi- ja raudteejaam, postkontor, SEB ja Swedbanki esindused,[12][13] tanklakettide Neste ja Olerexi tanklad ning paljud teised teenuseid osutavad asutused ja ettevõtted.

Tallinna-lähedus annab Rapla elanikele kasutada veelgi rohkem äriteenuseid Tallinnas, mida Raplas ei saa kasutada või puuduvad. Raplast saab ühistranspordiga Tallinna, kasutades kohaliku bussijaama ja raudteejaama.[4]

EttevõtlusRedigeeri

Rapla ettevõtlus erineb nii Raplamaa omast kui ka Eesti keskmisest. Võrreldes Raplamaaga on Raplas vähem hankiva sektori ettevõtteid. Raplas kui ka Rapla vallas tegutseb rohkem ettevõtjaid tööstuses ja teeninduses. Juhtiv sektor on teenindav sektor ja enam-vähem samal tasemel on ka sekundaarsektor. Rapla vallas tegutsevad ettevõtjad moodustavad ligikaudu 27% kogu Raplamaa ja umbes 0,7% kogu Eesti ettevõtjatest.[4]

 
Rapla ringtee

2011. aastal oli Rapla vallas registreeritud 712 ettevõtet, millest 655-s töötas alla 10 töötaja, 50-s töötas 10–49 töötajat ja 7-s töötas 50–249 töötajat. Samal aastal oli Rapla linna registreeritud 633 ettevõtet.[4]

Palk ja tööhõiveRedigeeri

PalkRedigeeri

Rapla maakonnas oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk 1150 eurot[14] ja brutotunnipalk 6,65 eurot.[15] 2018. aastal töötati maakonnas ühe töötaja kohta ligikaudu 1826 tundi, mis on ühe kuu kohta umbes 152 töötundi.[15]

TööhõiveRedigeeri

Rapla linnas baseerub oluline osa kogu Raplamaa kaubandus- ja teenindusettevõtetest. Rapla linn ja vald asuvad Tallinna tööjõuareaalis ja mõjuosas. Rapla maakonnas osaleb 2012. aasta seisuga tööjõus ligikaudu 67% kogu elanikkonnast.[16] Tööhõive määr oli samal aasta ligikaudu 62%.[16] 2012. aasta detsembri seisuga oli Rapla vallas Töötukassas registreerituid inimesi 309.[16] Rapla vallas ja linnas oli ligikaudu 3320 töökohta ja 4100 maksumaksjat.[16]

RahvastikRedigeeri

Elanike arvult on Rapla maakonna suurim linn. Rahvastikuregistri 2011. andmete järgi elas Raplas 5558 inimest ja samal aastal toimunud rahvaloenduse järgi 5202.[17]

2011. aasta andmetel oli linna elanikest eestlasi üle 95%.[7]

Rahvus 1970[18] 1979[19] 1989[20] 2000[21] 2011[22]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 3998 91,05 5070 90,55 5647 90,05 5387 93,56 4981 95,75
venelased 210 4,78 345 6,16 391 6,24 233 4,05 139 2,67
ukrainlased 21 0,46 32 0,57 40 0,64 33 0,57 17 0,33
soomlased 75 1,71 72 1,29 89 1,42 39 0,68 25 0,48
valgevenelased 26 0,59 22 0,39 21 0,33 11 0,19 4 0,08
leedulased 16 0,36 6 0,11 6 0,10 6 0,10 1 0,02
poolakad ... ... 3 0,05 1 0,02 2 0,03 0 0
tatarlased ... ... 1 0,02 0 0 0 0 0 0
lätlased 2 0,05 4 0,07 1 0,02 2 0,03 2 0,04
sakslased ... ... 32 0,57 41 0,65 9 0,16 8 0,15
juudid ... ... 3 0,05 2 0,03 2 0,03 1 0,02
muud 43 0,98 9 0,16 32 0,51 34 0,59 24 0,46
Kokku 4391 100 5599 100 6271 100 5758 100 5202 100

TransportRedigeeri

MaanteeRedigeeri

Rapla linna läbib Tallinna–Rapla–Türi maantee.

BussitransportRedigeeri

Raplas asuv bussijaam teenindab 30 bussiliini. 30 bussiliinist teenindab ainult üks (buss nr 25) transporti Tallinna ja Rapla vahel.[23] Rapla bussijaama teenindab peamiselt ettevõte Hansaliinid, mille bussid veavad inimesi Raplast Tallinna ja Pärnusse. Lisaks väljuvad Rapla bussijaamast bussiliinid Tartusse, Paidesse, Türile, Haapsallu jne.[24]

RaudteetransportRedigeeri

Rapla linna läbib Tallinna–Viljandi rongiliin. Rongide peatumiskohaks on Rapla raudteejaam, mis kuulub piletihinnalt IV sektsiooni.[25] Liini teenindab Elron.

HaldusRedigeeri

Rapla omavalitsusorganid on Rapla vallavolikogu kui esinduskogu ja Rapla vallavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Rapla praegune vallavanem on reformierakonna liige Margus Jaanson.

Raplal olid kuni 2017. aasta haldusreformini linnaõigused. Vastavalt oli linnal ka linnapea ja linnavolikogu, mõlemad mis kaotati peale haldusreformi. Praegune Rapla vald kujunes Rapla linna ning Rapla, Kaiu, Juuru, Kohila ja Raikküla valla liitmisel.[26]

SportRedigeeri

 
Rapla lennuväli

Raplas asuvad paljud spordiobjektid nagu palliplatsid, staadionid ja võimlad, mis paiknevad peamiselt RKK ja RVK juures. RVK juures on ka ekstreemspordinõlv ja vert. Spordihoonetest on Raplas võimla ja Rapla Okta Centrumi spordisaal. Lisaks on Raplas ka terviserajad ja suusarajad.[4] 2020. aastal valmis esimene kunstmuruväljak, millele saab vajaduse korral, näiteks aasta läbi kasutamiseks, paigaldada kupli.

Rapla lähistel asuvad kardirada, krossirada ja Rapla lennuväli, mida kasutatakse peamiselt lennu- ja langevarjuspordiks.[4]

TervishoidRedigeeri

Raplas asuvad maakonnahaigla, polikliinik, apteegid ja perearstikeskus. Lisaks asub Raplas ka Seli Tervisekeskus, mis on Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, mis korraldab taastusravi vabadusvõitlejate, represseeritute ja sõjaveteranide organisatsioonide liikmetele, kaitseväelastele ja kaitseliitlastele.[4]

HaridusRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Esimesed teated haridusest Rapla piirkonnas pärinevad 17. sajandi lõpust, kui Forseliuse seminaristid käisid lapsi õpetamas. 18. sajandil ei soovinud talupojad oma lapsi kooli saata ning mõisnikud ei tahtnud lihtrahvast õpetada – toimus pidev koolide avamine ja sulgemine. 19. sajandi alguses käisid õpetlased taludest taludesse lapsi harimas. 19. sajandi lõpus rajati Raplasse kool, mis kaudselt töötab veel tänapäevani, Rapla Vallakool. 1935. aastal koliti Paldiski Ühisreaalgümnaasium Raplasse, kus see nimetati ümber Harjumaa Progümnaasiumiks, mis hiljem ühendati tänapäevase Rapla Kesklinna Kooliga.[27]

Rapla Kesklinna KoolRedigeeri

1694. aastal mainitakse esimest korda mingi kooli olemasolu Raplas ürikutes, kuid kooli tegevus katkestatakse põhjasõja tõttu. Rapla Kesklinna Kooli ametliku ajaloo alguseks loetakse aga 1868. aastat, kui rajati Rapla Vallakool. Kooli kõrvale rajati 1914. aastal Rapla Riigialgkool, kuid 1918. aastal need kaks kooli liideti. 1924. aastal toimus vallakirjutaja Kristjan Tiilemanni korteris koosolek, kus alustati Raplasse uue koolimaja planeerimist. Projekt oli oluliselt vaevanõudvam, kui osati arvata: pidev muutuste läbiviimine ja laenutaotluste tagasilükkamine. 28. jaanuaril 1928 sai koolimaja ametlikult valmis ja seal alustas tööd algkool.[28] 1935. aastal avati selles majas Harjumaa Progümnaasium, mis ühendati 1940. aastal Rapla 7-aastase kooliga, andes Raplale täieliku keskkooli. Umbes sel ajal hakkasid koolil tekkima omased traditsioonid. 1988. aastal jagunes keskkool kaheks eraldi kooliks (Rapla 1. Keskkool ja Rapla 2. Keskkool). 2018. aastal nimetati Rapla Ühisgümnaasium ümber Rapla Kesklinna Kooliks Raplasse rajatud riigigümnaasiumi tõttu.[29]

ÜldharidusRedigeeri

Rapla linnas on neli lasteaeda, kusjuures üks neist on erilasteaed (Päkapikk, Kelluke, Naksitrallid, Pääsupesa), kaks põhikooli (Rapla Kesklinna Kool, Rapla Vesiroosi Kool) ja kaks keskkooli (Rapla Täiskasvanute Gümnaasium, Rapla Gümnaasium).

2011. aasta andmete järgi oli Rapla õpilaste arv langemas, ent nõudlus lasteaiakohtade järgi oli hoopis tõusmas. Väheneva õpilaste arvu tõttu hakati analüüsima ja läbi viima haridusmuudatusi, milleks oli näiteks 2018. aastal riigigümnaasiumi rajamine, mille tõttu muudeti endised gümnaasiumid, Rapla Ühisgümnaasium ja Rapla Vesiroosi Gümnaasium, põhihariduskoolideks.[16]

VaatamisväärsusedRedigeeri

  • Jaamahoone

  • Pangahoone

  • Elamu-ärihoone

  • Kivisild

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.12.2018.
  2. ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 Rapla Vallavalitsus (2012). "Rapla valla olukorra analüüs" (PDF). Riigiteataja. Vaadatud 02.11.2019.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Rapla ajalugu". Vaadatud 02.11.2019.
  6. ↑ Rahandusministeerium. "Vallasisene linn".
  7. ↑ 7,0 7,1 Statistikaameti andmebaas
  8. ↑ Rapla vallavolikogu 13. märtsi 2003 otsus nr 15.
  9. ↑ Rimi. "Rapla". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2019.
  10. ↑ Coop. "Coop Rapla".
  11. ↑ Maxima. "Kauplused".
  12. ↑ SEB. "Kontorite ja pangaautomaatide asukohad".
  13. ↑ Swedbank. "Pangakanalid ja -kontaktid".
  14. ↑ "Keskmine palk maakonniti 2018–2019". Tark ja palk. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2020.
  15. ↑ 15,0 15,1 Eesti Statistikaamet. "Eesti Statistikaamet".
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 Rapla Vallavalitsus (2014). "Rapla valla terviseprofiil". Rapla, Eesti Vabariik.
  17. ↑ Rapla vald (2014). "RAPLA VALLA TERVISEPROFIIL". Vaadatud 03.11.2019.
  18. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  19. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  20. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  21. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  22. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  23. ↑ "Raplamaa".
  24. ↑ "Tpilet".
  25. ↑ Elron. "Elroni areaal" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. november 2019.
  26. ↑ Tagne Orav (10.07.2017). "Uus Eesti kaart: lohista ja vaata, kuidas muutuvad valdade piirid". err.ee.
  27. ↑ "Raplamaa hariduse ajalugu". Vaadatud 02.11.2019.
  28. ↑ Ants Tammar (7. veebruar 2018). "Koduloolane: 90 aastat tagasi valmis Raplas algkoolimaja". Raplamaa Sõnumid. Vaadatud 02.11.2019.
  29. ↑ "Rapla Kesklinna Kooli ajalugu". Vaadatud 02.11.2019.

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rapla&oldid=6410882"