Rudolf von Engelhardt
Rudolf Moritz Alexander von Engelhardt (vkj 25. veebruar 1857 Tartu – 1. juuli 1913 Tartu) oli baltisaksa ja eesti arhitekt.
Engelhardt sündis Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori Gustav Moritz Constantin von Engelhardti (1828–1881) ja Amalie Helena Alexandra von Oettingeni (1835–1914) pojana. Pargiarhitekt Walter von Engelhardti (1864–1940), arsti, publitsisti ja harrastuskunstniku Roderich von Engelhardti (1862–1934) ning Viljandi linnapea Otto von Engelhardti (1860–1931) vend.
Engelhardt õppis 1876–1877 Darmstadti Polütehnikumis ja 1877–1883 Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas suure hõbemedali ja kunstnik-arhitekti diplomiga.
Alates 1894. aastast töötas Tallinnas, kus ühtlasi õpetas Tallinna Peetri Reaalkoolis joonistamist ja joonestamist. Alates 1898. aastast tegutses arhitektina Tartus. 1909–1910 täitis Tartu ülikooli arhitekti kohuseid.
Varasemal loomeperioodil, 1880–1890. aastatel, projekteeris ta neogooti, neorenessansi ja neobaroki vormides historitsistlikke hooneid (arhitekti onu Alexander von Oettingeni elamu Tartus, Tiigi 15, Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava vahelises kvartalis asuva klubi-, hilisema pangahoone), E. v. Stackelbergi elamu aadressil Lai 9 fassaadiümberehituse Tallinnas (1899), samuti Avanduse ja Inju mõisahooned ning 1898–1901 valminud Rapla kiriku).
20. sajandi algusaastatel võttis Engelhardt ühena esimestest Eestis tegutsenud arhitektide seas omaks juugendstiili ja viimasega ajaloostiile sünteesinud heimatkunsti vormikeele. Selle suuna tähtteosteks võib pidada 1900–1902 rajatud Neobaltia konvendihoonet Tartus ja 1905. a. valminud Villa Engelhardti Viljandis. Enamik Tartus asunud hooneid, sh Tiigi tänaval asunud isiklik elamu on hävinud. Ülikoolile projekteeritud hooned (uue raamatukogu projekt 1909–1910, Maarjamõisa kliinikud ja Haavakliinik Toomel) jäid teostamata või teostati teiste arhitektide poolt muudetud kujul. Engelhardti töid avaldas 1907–1910 ka Riia Arhitektide Ühingu aastaraamat Jahrbuch für Bildende Kunst in den Ostseeprovinzen.[1]
Teoseid muuda
- Alexander von Oettingeni maja, Tiigi (11)[2] 15, Tartus (1879–1882)
- Kabel (1885). Teostamata
- Hoone Viru 23 (1893–1895)
- Diakonisside Asutise kirik (1894). Lammutati 1970. aastate lõpus
- Hoone Olevimägi 10 (1894)
- Maydelli maja Lai 22 juurdeehitis (1894)
- Inju mõisa peahoone (1894)
- Kuhlmanni villa Koplis (1897). Teostamata?
- tütarlastekooli hoone Viljandis (1898)
- Rapla kirik (1898–1901)
- Stackelbergi maja Lai 9 (1899)
- Luua mõisa kavaleridemaja (umbes 1899)
- Tallinna Klubi hoone Suur-Karja 20, koos Friedrich Axel von Howeniga (1899–1901)
- Avanduse mõisa peahoone ümberehitus (1899–1902)
- Maarja apteegi hoone Tiigi ja Pepleri tänava nurgal (1901–1907). Põles 1944, hiljem lammutatud
- Väikemõisa poolmõisa peahoone (1902)
- Neobaltia maja, Kastani 1, Tartu (1902–1904)
- Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi maja juurdeehitis Lossi 3, Tartu (1903). Hävis 1941
- Villa Engelhardt (Otto von Engelhardti maja) Lutsu 5, Viljandi (umbes 1905)
- Gārsene kirik (umbes 1905), Läti. Kaasautor Eduard Kupffer
- Feodot Kudrjašovi maja (ka hotell "Jakor") Holmi 17 (Holmi ja Kalaturu tänava nurgal), Tartu (1905–1907). Põles 1941, lammutati 1948
- Leedi mõisa peahoone (1907). Teostamata
- Aleksander Keissi maja Promenaadi 7, Tartu (1909). Põles 1944, hiljem lammutatud
- Tartu Ülikooli raamatukogu (1909). Teostamata
- Tartu Ülikooli naistekliiniku ümberehitus (1909). Teostamata
- Luke mõisa peahoone (umbes 1910). Teostamata
- Laiuse kihelkonnakool (1910–1911). Teostamata
- enda maja Tiigi 27, Tartu (1911–1912). Põles 1944
- Laiuse kalmistu kabel (1912)
Perekond muuda
Rudolf von Engelhardt abiellus 1885. aastal Marie Elisabeth Katharien Anna Samson von Himmelstiernaga (sünd. 1863), kes oli Tuula mõisniku Wilhelm Reinhold von Samson-Himmelstierna tütar. Abielust sündisid:
- Moritz Wilhelm Kurt von Engelhardt (sünd. 1886), meditsiinidoktor
- Mark Moritz Wilhelm von Engelhardt (sünd. 1891)
- Gerda von Engelhardt (sünd. 1893)
- Moritz Wilhelm Klaus von Engelhardt (sünd. 1895)
Sugupuu muuda
Vaata ka muuda
Viited muuda
Kirjandus muuda
- 1991 – Mart Siilivask. "Rudolf von Engelhardt – arhitekt kahe sajandi piirilt". // Linnaehitus ja Arhitektuur. Tallinn 1991. Lk 38–62
- 1996 – Marta Männisalu, Karin Hallas. "Engelhardt, Rudolf Moritz von". // EKABL. Tallinn 1996. Lk 70