Rudolf von Engelhardt

Eesti arhitekt

Rudolf Moritz Alexander von Engelhardt (vkj 25. veebruar 1857 Tartu1. juuli 1913 Tartu) oli baltisaksa ja eesti arhitekt.

Engelhardt sündis Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori Gustav Moritz Constantin von Engelhardti (1828–1881) ja Amalie Helena Alexandra von Oettingeni (1835–1914) pojana. Pargiarhitekt Walter von Engelhardti (1864–1940), arsti, publitsisti ja harrastuskunstniku Roderich von Engelhardti (1862–1934) ning Viljandi linnapea Otto von Engelhardti (1860–1931) vend.

Engelhardt õppis 1876–1877 Darmstadti Polütehnikumis ja 1877–1883 Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas suure hõbemedali ja kunstnik-arhitekti diplomiga.

Alates 1894. aastast töötas Tallinnas, kus ühtlasi õpetas Tallinna Peetri Reaalkoolis joonistamist ja joonestamist. Alates 1898. aastast tegutses arhitektina Tartus. 1909–1910 täitis Tartu ülikooli arhitekti kohuseid.

Varasemal loomeperioodil, 1880–1890. aastatel, projekteeris ta neogooti, neorenessansi ja neobaroki vormides historitsistlikke hooneid (arhitekti onu Alexander von Oettingeni elamu Tartus, Tiigi 15, Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava vahelises kvartalis asuva klubi-, hilisema pangahoone), E. v. Stackelbergi elamu aadressil Lai 9 fassaadiümberehituse Tallinnas (1899), samuti Avanduse ja Inju mõisahooned ning 1898–1901 valminud Rapla kiriku).

20. sajandi algusaastatel võttis Engelhardt ühena esimestest Eestis tegutsenud arhitektide seas omaks juugendstiili ja viimasega ajaloostiile sünteesinud heimatkunsti vormikeele. Selle suuna tähtteosteks võib pidada 1900–1902 rajatud Neobaltia konvendihoonet Tartus ja 1905. a. valminud Villa Engelhardti Viljandis. Enamik Tartus asunud hooneid, sh Tiigi tänaval asunud isiklik elamu on hävinud. Ülikoolile projekteeritud hooned (uue raamatukogu projekt 1909–1910, Maarjamõisa kliinikud ja Haavakliinik Toomel) jäid teostamata või teostati teiste arhitektide poolt muudetud kujul. Engelhardti töid avaldas 1907–1910 ka Riia Arhitektide Ühingu aastaraamat Jahrbuch für Bildende Kunst in den Ostseeprovinzen.[1]

Teoseid

muuda
 
Neobaltia maja, Kastani 1, Tartu (1902)

Perekond

muuda

Rudolf von Engelhardt abiellus 1885. aastal Marie Elisabeth Katharien Anna Samson von Himmelstiernaga (sünd. 1863), kes oli Tuula mõisniku Wilhelm Reinhold von Samson-Himmelstierna tütar. Abielust sündisid:

Sugupuu

muuda
Rudolph von Engelhardt Gustav Moritz Constantin von Engelhardt Otto Moritz Ludwig von Engelhardt Gustav Friedrich von Engelhardt
Charlotte von Richer
Catharina Elisabeth Johanna von Müller Gotthard Christoph von Müller
Barbara von Maydell
Amalie Helena Alexandra von Oettingen Alexander von Oettingen Franz Georg von Oettingen
Charlotte Ottilie von Buxhoeveden
Helene von Knorring Peter von Knorring
Christine Helene Charlotte von Baranoff

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Jahrbuch für bildende Kunst in den Ostseeprovinzen (1907, 1908, 1910)". archive.org. Vaadatud 21.01.2024.
  2. "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376)

Kirjandus

muuda
  • 1991 – Mart Siilivask. "Rudolf von Engelhardt – arhitekt kahe sajandi piirilt". // Linnaehitus ja Arhitektuur. Tallinn 1991. Lk 38–62
  • 1996 – Marta Männisalu, Karin Hallas. "Engelhardt, Rudolf Moritz von". // EKABL. Tallinn 1996. Lk 70

Välislingid

muuda