Tallinna–Viljandi rongiliin

(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna–Viljandi raudteeliin)

Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.

Tallinna–Viljandi rongiliin
Eesti.raudteevõrk.Tallinn–Viljandi.png
Üldist
Seis Kasutusel
Asukoht  Eesti
(Harjumaa,
Raplamaa,
Järvamaa ja Viljandimaa)
Alg- ja lõpp-punkt Tallinn
Viljandi
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv 25
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1901 kitsarööpmeline (750 mm), 1973 laiarööpmeline (1520 mm)
Omanik Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Operaator(id) Elron
Depoo(d) Pääsküla depoo
Tehniline
Liini pikkus 150,6 km
Rööpmelaius 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud Ei
Kiirus Kuni 120 km/h
Peatused
Tallinn

Tallinn-Väike
Liiva
Männiku (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Saku

Kasemetsa (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Kiisa
Roobuka (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Vilivere (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Kohila
Lohu (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Hagudi (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu)
Rapla
Keava
Lelle
Käru
Kolu (Suleti Elroni tulekuga)
Türi
Taikse
Kärevere
Ollepa
Võhma
Olustvere
Sürgavere

Viljandi

Lellelt hargneb raudteeharu Pärnu suunas (vt Lelle–Pärnu raudteelõik).

RaudteeremontRedigeeri

Türi–Viljandi raudteelõigule tehti 2011. aastal kapitaalremont, seetõttu kasvas kiirus lõigul 120 km/h. Türi–Viljandi lõik taasavati pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont vähendas Tallinna–Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra. 2021. aastal tehti kapitaalremont Lelle–Türi lõigul[1].

ReisiliiklusRedigeeri

Tallinna–Viljandi rongiliinil sõidavad vaid Elroni reisirongid. Käigus on nii Tallinna–Viljandi kiirrongid kui ka kaks tavarongi.

PeatusedRedigeeri

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi rongiliinil (kiirliin):

AjaluguRedigeeri

Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliinRedigeeri

Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati aastal 1901. Sellele eelnes Valga–Ruhja–Pärnu raudtee Mõisaküla–Viljandi haruteega, mis avati liikluseks 1897. aastal. Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1901. aastal.

 
Kitsarööpmeline raudtee Tallinnas, 1910. aasta Tallinna linna kaardil. Viljandi peavaksalist Willjandi Waksal II-ni

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi kitsarööpmelisel raudteel, Eesti Vabariigis:

Kuni Lelle–Pärnu otsetee (Lelle–Papiniidu raudtee) valmimiseni 16. veebruaril 1928 oli Tallinna–Viljandi rongiliin osaks Tallinna sadama – Viljandi – Mõisaküla – Pärnu rongiliinist (vt Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee) ja Tallinna sadama – Viljandi – Ruhja – Riia rongiliinist. Neid liine kasutati ka II maailmasõja ajal.[2]

Aastatel 19711973 asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelise raudteega.

KaubaveduRedigeeri

Kuni 1902. aastani töötas liin kahjumiga. Tänu rongiliiniga kaasnenud tööstuse arengule Viljandis oli liin kasumis kuni I maailmasõjani. Raudtee klientideks olid 1903. aastal alustanud E. Pohli tuletikuvabrik, 1905. aastal alustanud U. Pohrti masinavabrik ja alates 1912 Viljandi linavabrik.[3]

Eesti Vabariigi ajal kasutasid raudteed paljud Viljandimaa tööstusettevõtted, sh 1928. aastal avatud Võhma Eksporttapamaja jt.

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Olev Kenk. "Taastus reisirongiliiklus Lelle ja Viljandi vahel". ERR, 8. juuni 2020. Vaadatud 31.01.2021.
  2. Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 195 (1942. aasta sõiduplaan)
  3. Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 38.

VälislingidRedigeeri