Tallinna–Viljandi rongiliin

Tallinna–Viljandi rongiliin
Üldist
Seis	Kasutusel
Asukoht	Eesti; (Harjumaa,; Raplamaa, ; Järvamaa ja Viljandimaa)
Alg- ja lõpp-punkt	Tallinn; Viljandi
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv	25
Rööpapaaride arv	1
Opereerimine
Avati	1901 kitsarööpmeline (750 mm), 1973 laiarööpmeline (1520 mm)
Omanik	Edelaraudtee Infrastruktuuri AS
Operaator(id)	Elron
Depoo(d)	Pääsküla depoo
Tehniline
Liini pikkus	150,6 km
Rööpmelaius	1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	Ei
Kiirus	Kuni 120 km/h
Peatused
	Tallinn; Tallinn-Väike; Liiva; Männiku (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Saku Kasemetsa (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Kiisa; Roobuka (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Vilivere (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Kohila; Lohu (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Hagudi (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Rapla; Keava ; Lelle; Käru; Kolu (Suleti Elroni tulekuga); Türi; Taikse; Kärevere; Ollepa; Võhma; Olustvere; Sürgavere; Viljandi
	Tallinn; Tallinn-Väike; Liiva; Männiku (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Saku Kasemetsa (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Kiisa; Roobuka (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Vilivere (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Kohila; Lohu (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Hagudi (Tallinna–Viljandi kiirrongid ei peatu); Rapla; Keava ; Lelle; Käru; Kolu (Suleti Elroni tulekuga); Türi; Taikse; Kärevere; Ollepa; Võhma; Olustvere; Sürgavere; Viljandi

Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.

Lellelt hargneb raudteeharu Pärnu suunas (vt Lelle–Pärnu raudteelõik).

RaudteeremontRedigeeri

Türi–Viljandi raudteelõik kapitaalremonditi 2011. aastal, misjärel oli võimalik rongidel sõita sel lõigul kiirusega 120 km/h. Türi–Viljandi lõik taasavati pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont lühendas Tallinna–Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra. 2021. aastal kapitaalremonditi Lelle–Türi lõik^[1].

ReisiliiklusRedigeeri

Tallinna–Viljandi rongiliinil sõidavad vaid Elroni reisirongid. Käigus on nii Tallinna–Viljandi kiirrongid kui ka kaks tavarongi.

PeatusedRedigeeri

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi rongiliinil (kiirliin):

AjaluguRedigeeri

Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliinRedigeeri

Pikemalt artiklis Tallinna–Viljandi (kitsarööpmeline raudteeliin)

Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati aastal 1901. Sellele eelnes Valga–Ruhja–Pärnu raudtee Mõisaküla–Viljandi haruteega, mis avati liikluseks 1897. aastal. Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1901. aastal.

Kitsarööpmeline raudtee Tallinnas, 1910. aasta Tallinna linna kaardil. Viljandi peavaksalist Willjandi Waksal II-ni

Tallinna–Viljandi kitsarööpmelise raudtee Türi raudteejaam (1926)

Raudteepeatused Tallinna–Viljandi kitsarööpmelisel raudteel, Eesti Vabariigis:

Tallinna sadama raudteejaam
- Odra raudteepeatus (1941–1944 nimega Laadaplats)
- Veski posti raudteepeatus (ka nimega Lutheri post. Hiljem ehitati harutee Dvigateli postini (Lasnamäe e Ülemiste jaama)
Tallinna Peajaam (tänapäeval Tallinn-Väikse raudteejaam)
Rapla raudteejaam,
- Keava raudteepeatus,
Lelle raudteejaam,
- Käru raudteejaam,
- Kolu raudteejaam,
Türi raudteejaam,
Viljandi raudteejaam.

Kuni Lelle–Pärnu otsetee (Lelle–Papiniidu raudtee) valmimiseni 16. veebruaril 1928 oli Tallinna–Viljandi rongiliin osaks Tallinna sadama – Viljandi – Mõisaküla – Pärnu rongiliinist (vt Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee) ja Tallinna sadama – Viljandi – Ruhja – Riia rongiliinist. Neid liine kasutati ka II maailmasõja ajal.^[2]

Aastatel 1971–1973 asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelise raudteega.

KaubaveduRedigeeri

Kuni 1902. aastani töötas liin kahjumiga. Tänu rongiliiniga kaasnenud tööstuse arengule Viljandis oli liin kasumis kuni I maailmasõjani. Raudtee klientideks olid 1903. aastast tegutsenud E. Pohli tuletikuvabrik, 1905. aastast tegutsenud U. Pohrti masinavabrik ja 1912. aastal asutatud Viljandi linavabrik.^[3]

Eesti Vabariigi ajal kasutasid raudteed paljud Viljandimaa tööstusettevõtted, sealhulgas 1928. aastal avatud Võhma Eksporttapamaja jt.

PildidRedigeeri

AS Edelaraudtee Tallinna-Viljandi kiirrong läbisõidul Vilivere peatusest (2013)
Türi jaamahoone (2012)
Türi raudteejaam (2006)
Türi–Viljandi raudteelõik, taamal Viljandi raudteejaama sissesõidufoor (2013)
Võhma–Olustvere raudtee õnnetus (1936)
Võhma–Olustvere raudtee õnnetus (1936)

ViitedRedigeeri

↑ Olev Kenk (8. juuni 2020). "Taastus reisirongiliiklus Lelle ja Viljandi vahel". ERR. Vaadatud 31.01.2021.
↑ Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 195 (1942. aasta sõiduplaan)
↑ Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 38.

VälislingidRedigeeri

[1] Olev Kenk (8. juuni 2020). "Taastus reisirongiliiklus Lelle ja Viljandi vahel". ERR. Vaadatud 31.01.2021.

[2] Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 195 (1942. aasta sõiduplaan)

[3] Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 38.

[1]

[2]

[3]