Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
| Tallinna–Viljandi rongiliin | ||||
|---|---|---|---|---|
 | ||||
| Üldist | ||||
| Seis | Kasutusel | |||
| Asukoht |
 Eesti(Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa ja Viljandimaa) | |||
| Alg- ja lõpp-punkt |
Tallinn Viljandi | |||
| Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv | 25 | |||
| Rööpapaaride arv | 1 | |||
| Opereerimine | ||||
| Avati | 1901 kitsarööpmeline (750 mm), 1973 laiarööpmeline (1520 mm) | |||
| Omanik | Edelaraudtee Infrastruktuuri AS | |||
| Operaator(id) | Elron | |||
| Depoo(d) | Pääsküla depoo | |||
| Tehniline | ||||
| Liini pikkus | 150,6 km | |||
| Rööpmelaius | 1520 mm (laiarööpmeline) | |||
| Elektrifitseeritud | Ei | |||
| Kiirus | Kuni 120 km/h | |||
| ||||
Lellelt hargneb raudteeharu Pärnu suunas (vt Lelle–Pärnu raudteelõik).
RaudteeremontRedigeeri
Türi–Viljandi raudteelõigule tehti 2011. aastal kapitaalremont, seetõttu kasvas kiirus lõigul 120 km/h. Türi–Viljandi lõik taasavati pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont vähendas Tallinna–Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra. 2021. aastal tehti kapitaalremont Lelle–Türi lõigul[1].
ReisiliiklusRedigeeri
Tallinna–Viljandi rongiliinil sõidavad vaid Elroni reisirongid. Käigus on nii Tallinna–Viljandi kiirrongid kui ka kaks tavarongi.
PeatusedRedigeeri
Raudteepeatused Tallinna–Viljandi rongiliinil (kiirliin):
- Balti jaam/ Tallinn
- Tallinn-Väikse raudteejaam,
- Liiva raudteejaam,
- Saku raudteepeatus,
- Kiisa raudteejaam,
- Kohila raudteejaam,
- Rapla raudteejaam,
- Lelle raudteejaam,
- Käru raudteepeatus,
- Türi raudteejaam,
- Taikse raudteepeatus,
- Kärevere raudteepeatus,
- Ollepa raudteepeatus,
- Võhma raudteejaam,
- Olustvere raudteepeatus,
- Sürgavere raudteepeatus,
- Viljandi raudteejaam.
AjaluguRedigeeri
Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliinRedigeeri
Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati aastal 1901. Sellele eelnes Valga–Ruhja–Pärnu raudtee Mõisaküla–Viljandi haruteega, mis avati liikluseks 1897. aastal. Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1901. aastal.
Raudteepeatused Tallinna–Viljandi kitsarööpmelisel raudteel, Eesti Vabariigis:
- Tallinna sadama raudteejaam
- Odra raudteepeatus (1941–1944 nimega Laadaplats)
- Veski posti raudteepeatus (ka nimega Lutheri post. Hiljem ehitati harutee Dvigateli postini (Lasnamäe e Ülemiste jaama)
- Tallinna Peajaam (tänapäeval Tallinn-Väikse raudteejaam)
- Rapla raudteejaam,
- Lelle raudteejaam,
- Türi raudteejaam,
- Viljandi raudteejaam.
Kuni Lelle–Pärnu otsetee (Lelle–Papiniidu raudtee) valmimiseni 16. veebruaril 1928 oli Tallinna–Viljandi rongiliin osaks Tallinna sadama – Viljandi – Mõisaküla – Pärnu rongiliinist (vt Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee) ja Tallinna sadama – Viljandi – Ruhja – Riia rongiliinist. Neid liine kasutati ka II maailmasõja ajal.[2]
Aastatel 1971–1973 asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelise raudteega.
KaubaveduRedigeeri
Kuni 1902. aastani töötas liin kahjumiga. Tänu rongiliiniga kaasnenud tööstuse arengule Viljandis oli liin kasumis kuni I maailmasõjani. Raudtee klientideks olid 1903. aastal alustanud E. Pohli tuletikuvabrik, 1905. aastal alustanud U. Pohrti masinavabrik ja alates 1912 Viljandi linavabrik.[3]
Eesti Vabariigi ajal kasutasid raudteed paljud Viljandimaa tööstusettevõtted, sh 1928. aastal avatud Võhma Eksporttapamaja jt.
PildidRedigeeri
AS Edelaraudtee Tallinna-Viljandi kiirrong läbisõidul Vilivere peatusest (2013)
Türi jaamahoone (2012)
Türi raudteejaam (2006)
Türi–Viljandi raudteelõik, taamal Viljandi raudteejaama sissesõidufoor (2013)
Võhma–Olustvere raudtee õnnetus (1936)
Võhma–Olustvere raudtee õnnetus (1936)
.jpg)
ViitedRedigeeri
- ↑ Olev Kenk (8. juuni 2020). "Taastus reisirongiliiklus Lelle ja Viljandi vahel". ERR. Vaadatud 31.01.2021.
- ↑ Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 195 (1942. aasta sõiduplaan)
- ↑ Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 38.