Vikipeedia

Eesti 2011. aasta rahvaloendus

Eesti 2011. aasta rahvaloendus (REL 2011) oli 2012. aastal Eestis toimunud rahva- ja eluruumide loendus. 2010. ja 2011. aastal toimusid rahva- ja eluruumide loendused enamikus maailma riikides. Loenduse käigus loeti üle Eesti alalised elanikud ja eluruumid. Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni otsusel korraldati REL 2011 kombineeritud kõiksel meetodil. See tähendab, et andmete saamiseks kasutati peale kodukülastustega intervjuude esimest korda Eesti rahvaloenduste ajaloos ka e-loendust, mis võimaldas kõigil end ja oma leibkonda ise internetis loendada. Samuti loobus Statistikaamet REL 2011 puhul paberankeetidest – loendaja sisestas andmed otse sülearvutisse, kust need edastati kohe mööda turvakanaleid serverisse. Seega oli Eesti rahvaloenduste 130-aastases ajaloos tegu esimese paberivaba loendusega.

REL 2011 oli üheteistkümnes loendus Eesti alal. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Korraldamine

muuda

REL 2011 põhikorraldajaks oli vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaamet. Loenduse meetodi kinnitas Statistikaameti ettepanekul Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon ja loenduse aja rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. REL 2011 kestis 2011. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. märtsini.

  • Esimese kuu jooksul (31.12.2011–1.02.2012) toimus elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud said vastata küsimustikule internetis. Esimesel kuul täideti internetis isikuankeedid 880 455 inimese kohta, mis moodustas 66,7% arvestuslikust rahvaarvust.
  • Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastasid perioodil 20. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Kokku värbas Statistikaametil REL 2011 eri tööperioodide korraldamiseks üle 2400 inimese: 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat), 132 piirkonnajuhti, 15 ringkonnajuhti ja 90 andmetöötluse operaatorit.

Eesmärk

muuda

REL 2011 eesmärk oli varustada avalikkust, teadusasutusi, kohalikke omavalitsusi, riigiasutusi ja ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone kvaliteetse infoga riigi rahvaarvu, rahvastiku koosseisu, paiknemise ja rände ning eluruumide ja elamistingimuste kohta ning anda alusandmestik edasiseks riikliku statistika tegemiseks.

Loendusel koguti andmeid, mida on vaja Eesti rahvastikust, eluruumidest ja elamistingimustest põhjaliku ülevaate saamiseks. Küsimustik valmis koostöös andmete põhikasutajatega – riigiasutuste, teadlaste, kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega. Võimalikult täpsete andmete saamiseks oli loendus kõikne – see tähendab, et küsitleti igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendati kõik eluruumid.

Mida küsiti?

muuda

2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) koguti andmeid kõigi Eesti püsielanike, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse ankeet koosnes kõige tähtsamatest rahvastikku ja elutingimusi puudutavatest küsimustest, mille vastused peegeldavad viimase kümne aasta jooksul Eestis toimunud muutusi.

Ankeet koosnes kolmest osast:

  • eluruumiankeedist;
  • leibkonnaankeedist, kus küsiti leibkonnaliikmete ja nendevahelise suguluse kohta;
  • isikuankeedist.

Isikuankeedi küsimused puudutasid rahvust, sünnikohta (ka vanemate sünnikohta), emakeelt, rännet, haridust, töötamist ja perekonnaseisu ning naiste puhul ka laste arvu. Samuti selgitati välja, milline on inimeste suhe religiooniga, sest loendus on ainus võimalus selliseid andmeid koguda. Usku käsitlevale küsimusele vastamine oli vabatahtlik.

Eluruumi puhul koguti infot selle tüübi, suuruse ja olmemugavuste kohta. Lisaks küsiti leibkonna koosseisu, eluruumi omandisuhte ning põllumajandusliku majapidamise olemasolu kohta.

Võrreldes eelmiste loendustega annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus ühiskonna kasutusse rikkalikuma andmestiku. Nii sai esimest korda märkida loendusküsimustikku näiteks oma murdeoskuse ja vanavanemate päritolu, aga ka andmed selle kohta, kas alates 2000. aasta rahvaloendusest on mõni leibkonnaliige asunud püsivalt elama välismaale. See võimaldab välja selgitada Eesti tegeliku rahvaarvu, viimase kümnendi välisrände suuruse ning Eesti püsielanike paiknemise ja elutingimused.

Küsimuste hulk olenes vastaja vanusest, sotsiaal-majanduslikust seisundist (töötav, pensionär jne), varasematest elukohavahetustest, eluruumi tüübist jm tingimustest. Kui riiklikes andmekogudes oli info sobival kujul olemas, oli mõne küsimuse vastus ankeedis juba kirjas. Vajaduse korral sai seda infot parandada. Iga eluruumi ja leibkonna kohta täideti ühine, iga elaniku kohta aga eraldi ankeet.

Kaheliikmelisel leibkonnal võttis küsimustikele vastamine aega keskmiselt 30–45 minutit, iga järgmise inimese puhul lisandus 15 minutit.

Metoodika

muuda

Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni 2008. aasta 9. septembril tehtud otsuse kohaselt korraldati REL 2011 kombineeritud kõiksel meetodil: andmete saamiseks kasutati lisaks näost näkku kodukülastusega intervjuule ka riiklikke registreid ja esimest korda e-loendust, mis võimaldas elanikel edastada oma andmed interneti teel.

2011. aasta rahvaloendus jääb Eestis tõenäoliselt viimaseks traditsiooniliseks rahvaloenduseks, kus küsitletakse kogu elanikkonda. Plaanikohaselt toimuvad edasised rahvaloendused registripõhiselt, kasutades eelkõige riiklike registrite andmeid. Juba järgmisel, 2021. aasta rahvaloendusel küsitletakse vaid osa elanikkonnast registrites puuduva info saamiseks.[1][2]

Prooviloendus

muuda

Põhiloendusele eelnes üheksas Eesti omavalitsuses prooviloendus, mille ajal katsetati põhiloenduse tarvis väljatöötatud meetodit ja tarkvara. Kokku loendati prooviloenduse käigus ligi 10 000 inimest ning nende eluruumid. Prooviloenduse algusmoment oli 31. detsember 2009 kell 00.00, kui hakkas peale veebiloendus, mis kestis 21. veebruarini 2010. Sellele järgnes 5. märtsist kuni 31. märtsini 2010 küsitlusloendus, mille ajal küsitleti neid, kes ei olnud osalenud e-loendusel või olid täitnud ankeedi poolikult. E-loendusel loendas ennast ise 18% prooviloenduspiirkondade elanikest. "See on rahvusvahelise kogemuse järgi märkimisväärne tulemus, tavapäraselt jääb esmakordse e-loenduse puhul osatähtsus alla 10%," rääkis REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. [3]

Kohustuslikkus

muuda

Rahvaloendusel osalemine on vastavalt riikliku statistika seadusele kõigile kohustuslik. Sunniraha on päris viimane abinõu. Et igaüks saaks rahvaloendusel osaleda talle sobival ajal ja kohas, loodi ka e-loenduse võimalus.

Rahva ja eluruumide loendust korraldatakse vastavalt riikliku statistika seaduses (RT I 2010, 41, 241) ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses ((EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008) rahva ja eluruumide loenduste kohta sätestatule. Riikliku statistika seaduse § 23 paneb isikutele kohustuse rahva ja eluruumide loendusel osaleda.

Riikliku statistika seaduse § 39 sätestab ettekirjutuse tegemise andmete esitamata jätmise korral. Kui ka ettekirjutust ei täideta, siis võib riikliku statistika tegija kohaldada sunniraha, mille ülemmäär on kuni 2000 eurot.

Statistikaseaduse järgi on rahvaloenduse küsimustikule vastaja kohustatud küsimustele vastama täielikult ja õigesti. Inimeste veendumusi puudutavatele küsimustele vastamine on aga seaduse järgi vabatahtlik.

Tulemused

muuda

Esialgsed tulemused avaldati 31. mail 2012. Eestis elas püsivalt 1 294 236 inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes oli Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra. Püsielanikest 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 889 770 inimest (68,75%), venelasena 321 198 (24,82%) ja muu rahvusena esindajana 63 924 (4,94%) loendatud püsielanikest. 19 344 inimest (1,49%) jättis oma rahvuse määratlemata.

Täpsustatud andmetel oli 1 294 455-st Eesti püsielanikust eestlasi 902 547 (69,72%), venelasi 326 235 (25,20%), ukrainlasi 22 573 (1,74%), valgevenelasi 12 579 (0,97%), soomlasi 7589 (0,59%), tatarlasi 1993 (0,15%), juute 1973 (0,15%), lätlasi 1764 (0,14%), leedulasi 1727 (0,13%), poolakaid 1664 (0,13%), sakslasi 1544 (0,12%) ja armeenlasi 1428 (0,11%).[4]

Viited

muuda
  1. ↑ "Statistikaamet alustab ettevalmistusi 2020. aasta registripõhiseks rahvaloenduseks" stat.ee, 30. november 2010 (vaadatud 30.12.2011)
  2. ↑ Maris Sander "Rahvaloendaja tuleb viimast korda" Eesti Ekspress, 5. august 2011 (vaadatud 30.12.2011)
  3. ↑ "Lõppes REL 2011 prooviloendus". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2011. Vaadatud 9. juunil 2011.
  4. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasis

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_2011._aasta_rahvaloendus&oldid=6353467"