Kohila vald

vald Raplamaal
 See artikkel räägib tänapäeva vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Kohila vald (1939), veel varasemate valdade kohta vaata artiklit Kohila vald (Hageri kihelkond) ja Kohila vald (Simuna kihelkond)

Kohila vald on vald Raplamaa põhjaosas.

Kohila vald
Pindala: 230 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 7726 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 33,6 in/km²
EHAKi kood: 0317[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kohila
Kaart

Kohila valla territoorium jääb ajaloolisse Hageri kihelkonda. Kohila valla arengut kujundab suures osas Tallinna lähedus.

2002. aasta märtsis ühinesid Kohila alevvald ja Kohila vald ühtseks omavalitsusüksuseks – Kohila vallaks. Ühinenud omavalitsusüksuse Kohila valla volikogu alustas tegevust 24. oktoobril 2002. Valla keskuseks on Kohila alev.

Alates oktoobrist 2021 on Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner ja vallavanem Allar Haljasorg.

Alates novembrist 2023 on Kohila vallavolikogu esimees Kaupo Männiste.

Rahvastik

muuda

Vallas on 2023. aasta aprilli seisuga 7779 elanikku,[4] Kohila alevis elab neist ligikaudu 3137.

Kohila valla rahvastik on pidevas kasvutrendis.

Asustusjaotus

muuda

Kohila vallas on üks alev (Kohila), kolm alevikku ja 21 küla.

Alevikud:

Aespa, Hageri ja Prillimäe.

Külad:

Aandu, Adila, Angerja, Hageri, Kadaka, Lohu, Loone, Lümandu, Masti, Mälivere, Pahkla, Pihali, Pukamäe, Põikma, Rabivere, Rootsi, Salutaguse, Sutlema, Urge, Vana-Aespa, Vilivere.

Kultuur ja haridus

muuda

Haridusasutused

muuda

Lasteaiad

muuda
  • Sutlema-Aespa lasteaed
  • Männi
  • Põnnipere
  • Sipsik
  • Triinu ja Taavi päevahoid
  • Linnupoja päevahoid
 
Kohila mõisa peahoone
 
Angerja vasallilinnuse varemed

Koolid

muuda

Huviharidus

muuda

Kultuur

muuda

Rahvamaja

muuda
 
Eestimaa kivide kuningas Pahkla külas
 
Lohu Jaanilinn
 
Kaselaug Rabivere maastikukaitsealal

Raamatukogud

muuda

Muuseum

muuda

Kirikud ja kogudused

muuda

Mõisad

muuda

Sport ja vaba aeg

muuda

Spordrajatised

muuda
  • Kohila spordikeskus
  • Kohila staadion
  • Discgolfi rada

Noortekeskused

muuda
  • Kohila Avatud Noortekeskus
  • Hageri Avatud Noortekeskus

Isikuid

muuda

Jaan Teemanti lapsepõlve kodu asub Aandu külas. Pahkla külas sündis tuntud laulu "Ema süda" laulu viisistaja Robert Theodor Hansen. Rabiverest on pärit muusikaõppejõud ja -teadlane, koorijuht Anton Kasemets. Adila mõisas sündis Paul Karp, kes oli Eesti Filharmoonia asutaja ja direktor, ERSO dirigent. Kohila mõisaga on seotud maailmakuulus pianist Käbi Alma Laretei. Adila külast on pärit leelotaja Laine Mesikäpp ja kunstnik Aarne Mesikäpp.

Hageri kalmistul puhkavad tuntud baltisaksa kunstnikud Gustav Adolf Hippius ja Christian Gottlieb Welte'. Hageriga on seotud lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle vanemate kodu asus Hageri kihelkonnas (Ohulepa külas).

Suitsupääsukese pakkus Eesti rahvuslinnuks Hageri algkooli juhataja Kustas Põldmaa. Pahkla külast pärit Theodor Altermann oli üks Estonia teatri asutajaid 1906. aastal. Estonia teatri primadonna Betty Kuuskemaa sündis Mäeküla mõisas Hageris. Hageri koolis õppis tantsija ja tantsupedagoog Mait Agu, Hageri ja Kohila koolis õppis baleriin Kaie Kõrb.

 
Dr Karl von Espenbergi (1761–1822) hauakivi Järva-Peetri kirikuaias

Hageri kihelkonnast arst, eesti esimene meditsiinidoktor[5], dr Karl von Espenberg (1761–1822)[6] osales Venemaa esimesel ümbermaailmareisil, olles Adam Johann von Krusensterni avastusretkel (1803–1806) laevaarstiks. Pärtel Haliste ja Jüri Kärner on tuntud Tartu ülikooli õppejõud, kelle sünnikodu Hageris.

Kohila vallast on pärit või elavad seal sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, ettevõtja Urmas Sõõrumaa, lauljad Kadi Toom, Vaiko Eplik ja "Eesti otsib superstaari 2007" võitja Birgit Õigemeel, jalgpallur Enar Jääger ning rallisõitja Ott Tänak.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.08.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. "Kohila asulad ja elanikud".
  5. Arvo Tering, Carl Espenberg — esimene eesti soost meditsiinidoktor, Akadeemia 2023, nr 2 (407), lk 287–341
  6. Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 525-526

Välislingid

muuda