Kohila vald

vald Raplamaal
 See artikkel räägib tänapäeva vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Kohila vald (1939), veel varasemate valdade kohta vaata artiklit Kohila vald (Hageri kihelkond) ja Kohila vald (Simuna kihelkond)

Kohila vald on vald Raplamaa põhjaosas.

Kohila vald


Pindala: 230 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 7726 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 33,6 in/km²
EHAKi kood: 0317[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kohila
Kaart

Kohila valla territoorium jääb ajaloolisse Hageri kihelkonda. Kohila valla arengut kujundab suures osas Tallinna lähedus.

2002. aasta märtsis ühinesid Kohila alevvald ja Kohila vald üheks omavalitsusüksuseks - Kohila vallaks. Ühinenud omavalitsusüksuse Kohila valla volikogu alustas tegevust 24. oktoobrist 2002.a. Valla keskuseks on Kohila alev.

Alates oktoobrist 2021 on Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner ja vallavanem Allar Haljasorg.

Rahvastik Redigeeri

Vallas on 1.04.2023 seisuga 7779 elanikku,[4] Kohila alevis elab neist ligikaudu 3137.

Kohila valla rahvastik on pidevas kasvutrendis.

Asustusjaotus Redigeeri

Kohila vallas on üks alev (Kohila), kolm alevikku ja 21 küla.

Alevikud:

Aespa, Hageri ja Prillimäe.

Külad:

Aandu, Adila, Angerja, Hageri, Kadaka, Lohu, Loone, Lümandu, Masti, Mälivere, Pahkla, Pihali, Pukamäe, Põikma, Rabivere, Rootsi, Salutaguse, Sutlema, Urge, Vana-Aespa, Vilivere.

Kultuur ja haridus Redigeeri

Haridusasutused Redigeeri

Lasteaiad Redigeeri

  • Sutlema-Aespa lasteaed
  • Männi
  • Põnnipere
  • Sipsik
  • Triinu ja Taavi päevahoid
  • Linnupoja päevahoid
 
Kohila mõisa peahoone
 
Angerja vasallilinnuse varemed

Koolid Redigeeri

Huviharidus Redigeeri

Kultuur Redigeeri

Rahvamaja Redigeeri

 
Eestimaa kivide kuningas Pahkla külas
 
Lohu Jaanilinn
 
Kaselaug Rabivere maastikukaitsealal

Raamatukogud Redigeeri

Muuseum Redigeeri

Kirikud ja kogudused Redigeeri

Mõisad Redigeeri

Sport ja vaba aeg Redigeeri

Spordrajatised Redigeeri

  • Kohila spordikeskus
  • Kohila staadion
  • Discgolfi rada

Noortekeskused Redigeeri

  • Kohila Avatud Noortekeskus
  • Hageri Avatud Noortekeskus

Isikuid Redigeeri

Jaan Teemanti lapsepõlve kodu asub Aandu külas. Pahkla külas sündis tuntud laulu "Ema süda" laulu viisistaja Robert Theodor Hansen. Rabiverest on pärit muusikaõppejõud ja -teadlane, koorijuht Anton Kasemets. Adila mõisas sündis Paul Karp, kes oli Eesti Filharmoonia asutaja ja direktor, ERSO dirigent. Kohila mõisaga on seotud maailmakuulus pianist Käbi Alma Laretei. Adila külast on pärit leelotaja Laine Mesikäpp ja kunstnik Aarne Mesikäpp.

Hageri kalmistul puhkavad tuntud baltisaksa kunstnikud Gustav Adolf Hippius ja Christian Gottlieb Welte'. Hageriga on seotud lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle vanemate kodu asus Hageri kihelkonnas (Ohulepa külas).

Suitsupääsukese pakkus Eesti rahvuslinnuks Hageri algkooli juhataja Kustas Põldmaa. Pahkla külast pärit Theodor Altermann oli üks Estonia teatri asutajaid 1906. aastal. Estonia teatri primadonna Betty Kuuskemaa sündis Mäeküla mõisas Hageris. Hageri koolis õppis tantsija ja tantsupedagoog Mait Agu, Hageri ja Kohila koolis õppis baleriin Kaie Kõrb.

oli Estonia Seltsi Hageri kihelkonna arst dr Karl Espenberg osales Venemaa esimesel ümbermaailmareisil, olles Adam Johann von Krusensterni avastusretkel (1803-1806) laevaarstiks. Pärtel Haliste ja Jüri Kärner on tuntud Tartu ülikooli õppejõud, kelle sünnikodu Hageris.

Kohila vallast on pärit või elavad seal sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, ettevõtja Urmas Sõõrumaa, lauljad Kadi Toom, Vaiko Eplik ja "Eesti otsib superstaari 2007" võitja Birgit Õigemeel ning jalgpallur Enar Jääger.

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.08.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. "Kohila asulad ja elanikud".

Välislingid Redigeeri