Anton Kasemets
Anton Kasemets (10. detsember 1890 Rabivere mõis, Kohila vald, Hageri kihelkond, Harjumaa – 11. jaanuar 1978 Toronto, Kanada) oli eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja.
1908–1914 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit Louis Homiliuse ja Jacques Samuel Handschini klassis ning kompositsiooni Vassili Kalafati, Mihhail Tšernovi ja Maximilian Steinbergi klassis. Täiendas end seejärel Berliinis (1922) ja Viinis (1928) muusikapedagoogika ja koorijuhtimise alal. 1935. aastal lõpetas ta eksternina Tallinna Konservatooriumi keskkooli laulu- ja muusikaõpetaja erialal.[1]
1922. aastal valiti ta Eesti Lauljate Liidu nõukogu ja juhatuse liikmeks. 1929–1933 oli ta ametis „Estonia“ teatri direktorina, kus läks kompromissitu tööstiili ning ägeda iseloomu tõttu teatri kollektiiviga vastuollu ja lahkus ametist.[2] Seejärel jätkas 1933. aastast pedagoogilist tegevust Inglise Kolledži abijuhatajana ja Tallinna Konservatooriumis koorijuhtmise ja muusikaajaloo õppejõuna (1941–1944). [1]
Kasemets oli üks üldjuhte VIII ja IX üldlaulupeol. [1]
Ta põgenes 1944. aastal Saksamaale, oli Geislingenis ja Bambergis eesti kooride juht ja muusikaõpetaja. 1950. aastal siirdus USA-sse, töötas Detroitis muusikaõpetajana ning esines organistina. 1957 valiti ta Põhja-Ameerika Kooride Liidu poolt 1957. aastal korraldatud laulupeo üldjuhiks.[2] 1972. aastast elas Kanadas.[1]
Teoseid muuda
- „Muusika algõpetus“ (1918, kordustrükid 1921 ja 1924)
- „Kontrapunkti, kaanoni, fuuga ja muusikavormide õpetus“ (1934)
- „Eesti muusika arenemislugu“ (1937)
- „Eesti pagulas-helilooming“ (Kauge Kodu 1, 1946)
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Tema poeg on helilooja Udo Kasemets.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Anton Kasemets". Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 17.11.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Rubinstein-Normet, Dagmar (detsember 2017). "Pühendunud muusikamees Anton Kasemets". Kultuur ja Elu. Lk lk 52.lk 52