Kohila

See artikkel on asulast; samanimelise rahvatantsurühma kohta vaata Kohila (tantsurühm).

---

Kohila on alev Rapla maakonnas Keila jõe kaldal, Kohila valla keskus. Tallinna piirini on Kohilast 27 km ja Raplani 20 km.

Kohila
Kohila mõisa peahoone
Pindala	3,8 km² (2017)
Elanikke	3295 (31.12.2021)
EHAK-i kood:	3268
Koordinaadid	59° 10′ N, 24° 45′ E

Droonivideo Kohila vantsillast ja autosillast, vesiveskist, linnast 2022 juunis

Kohila territooriumi jäävad Kohila mõisa ja Tohisoo mõisa peahoone. Viimases asub Kohila Koolituskeskus ning samasse mõisaparki on rajatud ka keraamikakoda ning mõisa viinaköögi hoones tegutseb Tohi Distillery. Kohila mõisahoones tegutseb aga Kohila Mõisakool.

Kohilas on ka noortekeskus ja Noortevolikogu. Tegutsevad mitmed kultuuri ja käsitööga seotud ühingud, ühendused ja seltsid.

Enamik Kohila poode asub Vabaduse tänaval. Kohila alevis on palju parke. Vaatamist väärt on ka endine Kohila vesiveski, kus praegu töötab baar. Kohilas on olemas kohalik tervisekeskus, kiirabi (Pärnu Haigla SA Kohila Kiirabi), tuletõrje (Raplamaa Päästeteenistuse Kohila Tugikomando) ja politsei (Lääne Politseiprefektuur Rapla Politseijaoskonna Kohila Konstaablipunkt). Alevi serval paikneb EAÕK Angerja Issanda Taevaminemise kirik.

Piirkonna suurim tööandja oli pikka aega Kohila paberivabrik. Tänapäeval on selleks Kohila Vineer.

Transport

Jalakäijate sild

Alevi kagupiiril kulgeb Tallinna–Rapla–Türi maantee ja loodepiiril Aandu tee. Alevit läbivad Kernu–Kohila tee, Kiisa–Kohila tee ja Lohu–Kohila tee.

Alevit läbib Tallinna–Rapla–Viljandi/Pärnu raudtee. Alevis on Kohila raudteejaam, mis rajati koos Tallinna–Viljandi kitsarööpmelise raudteeliiniga 1900. aastal. Raudteed pidi on Balti jaamast Kohilasse 34 km. Kohilal on hea rongiühendus Tallinnaga.

Ajalugu

Kohila küla (Koil) on esmamainitud saksakeelsetes allikates aastal 1241, see on kuulunud Hageri kihelkonda.

19. sajandi lõpuaastail rajati Kohilasse, tolleaegse nimega Kapa-Kohilasse (saksa keeles Kappa-Koil, vene keeles Капа–Койлъ), puupapivabrik, mis aastal 1907 muudeti paberivabrikuks.

1901. aastal anti Kohilas käiku kitsarööpmelise raudtee Tallinna–Viljandi raudteeliini haru, mis 1960. aastate lõpus vahetati laiarööpmelise vastu.

1945. aastal sai Kohila aleviks. Aastatel 1993–2002 oli Kohila alevvald.

• 

  Mõisa ait-kuivati

• 

  Tohisoo mõisa peahoone

• 

  Vabadussõja mälestussammas

Haridus

Kohilas tegutseb Kohila Gümnaasium, mis on Raplamaa suurim eestikeelne gümnaasium. Üldhariduskoolina tegutseb alevis ka Kohila Mõisakool, mis on eraüldhariduskool, mis järgib Vanalinna Hariduskolleegiumi, MTÜ Miikaeli Ühenduse ja Püha Miikaeli Kooli põhimõtteid.

Tohisoo mõisa peahoones tegutsevas Kohila Koolituskeskuses saab õppida kunsti, muusikat ja käsitööd ning hooti korraldatakse ka muid koolitusi ja kursusi.

Kohilas on mitu lasteaeda (Linnupesa, Männi, Põnnipere ja Sipsik, lisaks päevahoiud (Triinu ja Taavi ning Linnupoja).

Tegutseb JJ-Streeti tantsukool.

Keskkonnahariduse Keskus pakub igas vanuses inimestele keskkonnahariduslikku tegevust.

Kultuurielu

Kohila vesiveski ja pais Keila jõel

Kohila kirik

Alevis tegutseb ka Kohila raamatukogu.

Seal on tegutsenud Kohila rahvamaja ehk Kohila kultuurimaja (23. september 1934 – 13. detsember 1981).

Taidluskollektiivid ja seltsingud

Rahvatantsurühmadest tegutsevad asulas tantsurühm Kohila ja Rõõmutallad.

Sport

Alevis on korralikult sisustatud spordikompleks. Piirkonnas on kaks staadioni, skeitpark ja siseskeithall, välijõusaal, võrkpalli-, jalgpalli- ja tenniseväljak.

Kohalik võrkpallinaiskond end heast küljest näidanud meistrivõistlustel.

Üritused

Alates 2006. aastast toimub enne emadepäeva laupäevane põnnide paraad. Põnnide vanemad veavad vankrites oma lapsi mööda Vabaduse tänavat lasteparki, kus toimub kontsert ja eelmisel aastal sündinud laste vanemate autasustamine.

Alates 2007. aastast toimub Kohilas kergejõustiku võistlussarja "Bigbank kuldliiga" üks suviseid etappe.

Igal suvel toimub Kohilas muusikasündmus Kapa Festival. Seda peetakse Tohisoo mõisapargis.

Mälestusmärgid

Kohilas asub 1939. aastal avatud Vabadussõja mälestussammas.

Tuntud inimesi

Kohilast on pärit ettevõtja Urmas Sõõrumaa, botaanik Urmas Laansoo, lauljad Kadi Toom, Vaiko Eplik ja Birgit Õigemeel, poliitik Andrus Saare, korvpallitreener Andres Sõber ning jalgpallur Enar Jääger.

Vaata ka

• Lastepark (Kohila)
• Kapa männik

Välislingid

• Kohila Spordikompleks