Jüri Kärner (25. aprill 194025. september 2010[1]) oli eesti bioloog.

ElukäikRedigeeri

Jüri Kärner lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal.

Ta töötas õppejõuna Tartu Ülikooli zooloogia kateedris (19701976), geneetika ja tsütoloogia kateedris (1976–1986) ning zooloogia ja hüdrobioloogia instituudis. 1983. aastal kaitses Kärner teise doktorikraadi Eksperimentaalmeditsiini Instituudis Leningradis. Alates 1986. aastast oli ta professor, 1993. aastast töötas üldzooloogia korralise professorina. 2005. aastast oli Kärner erakorraline professor TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.

Jüri Kärner oli Tartu Ülikooli prorektor 19861988 ja rektor 1988–1993. Tema rektoriks oleku ajal toimusid ülikoolis suured muutused: taas avati usuteaduskond ja filosoofiateaduskond, rajati sotsiaalteaduskond, taastati magistrantuur ja doktorantuur ning valiti korralised professorid, tegevust alustas üliõpilasedustus.

TeadustegevusRedigeeri

Kärneri peamised uurimisvaldkonnad olid histoloogia ja arengubioloogia. Ta tegeles ka elektronmikroskoopiaga.

TunnustusRedigeeri

1997. aastal pälvis Kärner Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärgi. Samuti oli ta Tartu linna aukodanik ning Tartu suurtähe kavaler.

IsiklikkuRedigeeri

Jüri Kärneri poeg Martin Kärner on arengubioloogia õppejõud Tartu Ülikoolis. Tema abikaasa Aime Kärner töötab teadurina Tartu Linnamuuseumis.

Jüri Kärner harrastas jahipidamist ja botaniseerimist.[2]

ViitedRedigeeri

  1. "Suri Tartu Ülikooli endine rektor Jüri Kärner" Postimees, 26. september 2010
  2. Rainer Kerge: "Rektori lahkumine: ta sobis igati Tartusse" Õhtuleht, 2. oktoober 2010

VälislingidRedigeeri

Eelnev:
Tartu Riikliku Ülikooli rektor
Arnold Koop (1970–1988)
Tartu Ülikooli rektor
Jüri Kärner

19881993
Järgnev:
Tartu Ülikooli rektor
Peeter Tulviste
(1993–1998)