Aime Kärner (sündinud 20. novembril 1940 Helenurmes) on eesti etnoloog ja muuseumitöötaja.

Kärner sündis Pärnumaal Helenurme külas, 1950. aastal kolis pere elama Sinti. Keskkooli lõpetamise järel astus ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo osakonda, mille lõpetas 1964. aastal etnograafina.

Seejärel töötas Aime Kärner veidi üle aasta Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis arhivaari, hiljem noorema teadusliku töötajana. 1966. aastal asus Aime Kärner teadurina tööle Eesti NSV Riiklikku Etnograafiamuuseumisse. Aastatel 1975–1990 oli ta muuseumi fondide osakonna juhataja. Lisaks juhtis ta sageli muuseumis ekskursioone ning korraldas muuseumi kogusid tutvustavaid rändnäitusi. Teadlasena spetsialiseerus Kärner töölisklassi uurimisele: diplomitööle „Sindi tööliste elu-olu 1832–1964“ järgnesid ekspeditsioonid nii Sindis kui teistes Eesti väikelinnades, kus ta kogus esemed ja teatmematerjali, tegi fotosid, lasi täita ankeete ja kirjutas välitööpäevikuid. Eesti Rahva Muuseumi arhiivis on hoiul tema 11 etnograafilist kirjeldust (kokku umbes 900 lk), 8 välitööpäevikut, 132 fotot, esemekogus on Sindist kogutud 117 eset ning umbes 100 eset teistelt kogumisretkedelt. Tema kogutud materjale on muuhulgas kasutatud muuseumi Eestit käsitleva püsinäituse „Kohtumised“ ettevalmistamisel. 1990. aastal asus Kärner Tartu Linnamuuseumis tööle teadur-koguhoidjana.

Aime Kärner on Eesti Muuseumiühingu auliige. Novembris 2020 avati Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus Aime Kärneri tööd tutvustav ajutine näitus „Daam muutuval muuseumimaastikul“.

Publikatsioone

muuda
  • Kärner, Aime (1968). Sindi tekstiilitööliste vanemad elamud. Kasarmud. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat, XXIII, lk 315–330.
  • Kärner, Aime (1973). Sindi tekstiilitööliste vanemad elamud. Väikemajad. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat, XXVII, lk 33–53.
  • Kärner, Aime (1984). Tartu Ülikooli õppejõud Etnograafiamuuseumi kogude täiendajatena. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat, XXXV, lk 28–34