Gottlieb Welté

Saksamaa maalikunstnik

Gottlieb Christian Welté (9. juuni 1747 Biebrich[1]17. detsember 1792 Lohu mõis) oli maalikunstnik ja graafik.

Gottlieb Christian Welté
Sünniaeg 9. juuni 1747
Sünnikoht Biebrich, Wiesbaden
Surmaaeg 17. detsember 1792
Surmakoht Lohu mõis, Harjumaa
Rahvus sakslane
Kunstivool rokokoo,klassitsism

LapsepõlvRedigeeri

Gottlieb Christian Welté sündis andekasse perre. Tema isa Johann Welté oli tunnustatud fagotimängija ning töötas Mainzis kuurvürsti teenistuses kammerteenrina.[2] Lisaks on leitud materjale, kus temast räägitakse kui maalikunstnikust.[2] Nõnda nagu isa, oli ka poeg andekas nii kunstis kui ka muusikas,[2] mistõttu on väidetud, et muusikast sai tema viimastel eluaastatel oluline sissetulekuallikas.[3] Gottlieb Welté esimeseks õpetajaks oli tema isa.[4] Kuna tema anded tulid ilmsiks väga noorena, asus ta 1758. aastal õppima Mainzi maali-  ja skulptuuriakadeemiasse, kus temast sai hiljem akadeemia liige.[2]

Elu Mainzis ja FrankfurdisRedigeeri

Mainzi maali- ja skulptuuriakadeemias mõjutasid tema stiili- ja kunstieelistusi kõige enam pedagoog Johann Gustav Hoch (1716-1779) ja võimalik, et ka Johann Conrad Seekatz (1709-1768).[2] 1774. aastal asus Welté tööle Christian Georg Schültz vanema (1718-1791) ateljeesse stafaažimaalijana, tehes seal Schültzi maalidele kaunistusi, lisades loomi ja inimesi.[3][2] Weltést sai populaarne ja edukas kunstnik Frankfurdis, kelle teoseid armastati ning tema graafikat ja oforte hakati teiste kunstnike poolt kopeerima.[5]

 
"Istuv meed rehaga ja naine korviga" Gottlieb Welté (u. 1773-80). Ofort, paber.


Elu EestisRedigeeri

1780.-1781. aastatel töötas Welté Peterburis, kuhu ta saabus Grigori Potjomkini (1739-1791) kutsel. Pärast seda (1781. aastal) liikus Gottlieb Welté edasi Eestisse, asudes Põltsamaale[6] Johann Woldemar von Lauw' e(1712–1786) teenistusse, kus tema ülesandeks sai Põltsamaa lossi interjööri kaunistamine.[7][3] Arvatavasti sai ta sellega juurde ka loomingulist vabadust.[3] Welté oli tõenäoliselt seotud ka (17811784) Põltsamaa portselanivabriku toodangu dekoreerimisega[8] andes enda portfooliost joonistusi ja akvarelle Põltsamaa portselanimaalijatele näidisteks.[9] Peale Johann Woldemar von Lauwi surma 1785-1788 hakkas kunstnik tööle koduõpetajana Võisiku mõisas.[10][11] 1790. aasta veetis Welté Tallinnas, oodates pääsu laevale, et naasta oma kodulinna Mainzi.[12] Peagi jäi kunstnik raskelt haigeks ning lisaks hakkasid otsa saama kunstnikul reisirahad, mistõttu oli ta sunnitud minema tööle koduõpetajaks Lohu mõisasse.[12] Nii veetis ta oma viimased eluaastad Otto Wilhelm von Krusensternile (1740–1820) kuulunud Lohu mõisas, kus suri 1792. aastal jõudmata tagasi kodumaale.[10][12]

LoomingRedigeeri

Tema varajasele loomingule, mil kunstnik töötas Schültzi töökojas, on iseloomulikud „elutruud, haprad, pikaksvenitatud figuurid“[2].[2]

Welté loomingule oli omane jäädvustada erinevaid karaktereid läbi huumori prisma, mistõttu olid tema meelisteemadeks erinevad vastandid, armunud paarikesed, tööd tegevad talupojad ja lapsed.[2] Algusaastatel on kunstnikule iseloomulik Frankfurdis armastatud 17. sajandi Madalmaade kunst ning Prantsusmaal populaarne toretsev rokokookunst.[2] Kuid viimasel eluperioodil hakkas tundma Welté huvi kõige inglisepärase vastu.[13] Lisaks kujunes tema üheks lemmikvõtteks vaatajapilgu suunamine teose sügavusse inimfiguuride abil.[12]

Peale erinevate inimtüüpide ammutas Gottlieb Welté inspiratsiooni ka antiikmütoloogiatest ning Piiblist.[13] Kuulsa kollektsionääri Valentin Prehni kogus on mõned puule maalitud väikesed kunstiteosed, mis on arvatavasti Welte maalitud, näiteks „Luna jälgib armunult magavat Endymioni[13]. Antud teos sarnaneb Welté mõningate graafiliste piltidega ning kannab kunstnikule omast mänglevat rokokoostiili, mõjudes pisut erootiliselt.[13] Kuid selle toretseva ja erootilise vastandiks leidub samas kollektsioonist ka Weltéle omistatud maale, mis kujutavad alamkihtidest pärinevaid inimesi ja nende elu.[13]

 
"Põltsamaa lossi talvine vaade", Friedrich Hartmann Barisien ja Gottlieb Welté (1783), õli. Welté lisas Barisieni maastikumaalile figuurid.

Gottlieb Welté suurimaks teoseks ja rokokoostiili tipuks[14] võib pidada Põltsamaa lossis tehtud dekoratsioone. Tema stukkidele oli omane klassikaline stiil, mis väljendus antiigist inspireeritud medaljonide kombineerimist loorberi girlandidega ning rippuvate taimevanikutega.[15] Tema tehtud on ka ovaalsetes medaljonides putod, mis on maalitud grisaille’ tehnikas ehk hallides toonides, mõjudes reljeefselt.[16] Mõnede uurijate arvates võivad antud kaunistused olla hoopis Johann Michael Graffi tehtud. Peale ruumide kaunistamise Põltsamaa lossis, maalis ta ka vaateid „Põltsamaa lossi talvine vaade“ (1783) ja vaateid suvest.[12] Lisaks tegi Welté ka portreesid, näiteks on ta maalinud Otto Friedrich von Pistohlkorsi, kes oli Rutikvere mõisnik.[16]

Tema elu viimaseks ning üheks tähtsamaks teoseks on 27,6 m² suurust ala katvad[10] varaklassitsistlikud[16] freskod – seinamaalingud, mis asuvad Lohu mõisa peahoone teise korruse saalis. Need avastati 1966. aastal 19. sajandi esimesest poolest pärinevate Pariisi "Jacquemart & Bénard" manufaktuuri Don Quijote teemaliste prantsuse pilttapeetide eemaldamise käigus.[10] Freskod on maalitud grisaillie tehnikas, ning mõnede arvates on säilinud fragmentidel kujutatud Vana-Kreeka jahijumalannat Dianat.[17]

TähtsusRedigeeri

Eesti rahva jaoks omavad tähtsust Gottlieb Christian Welté teosed, millel ta on tõetruult kujutanud eestlaste esivanemaid, andes seeläbi impulsi ka „Eesti talurahva pastoraalse idülli kujunemisele“[14].[14] Tema mitmekesine looming on säilinud paljudes mõisates tänaseni ja paljud tema ofortid kaunistavad ka 20. sajandil luulekogusid. Lisaks inspireerisid Welté teosed ka teisi tema kaasaegseid kunstnikke.

KirjandusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti kunsti ajalugu, 3. osa 1770-1840, 2017, lk 58
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 2,9 (2017). Eesti kunsti ajalugu 3. osa 1770-1840/History of Estonian Art 3 1770-1840. Kultuurileht. Lk 58. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 (2007). Põltsamaa muusemi toimetised: Põltsamaa lossi sees ja ümber. Põltsamaa: OÜ Vali Press. Lk 128. 
  4. (2007). Põltsamaa muusemi toimetised: Põltsamaa lossi sees ja ümber. Põltsamaa: OÜ Vali Press. Lk 127. 
  5. (2017). Eesti kunsti ajalugu 3. osa 1770-1840 / History of Estonian Art 3 1770-1840. Kultuurileht. Lk 60. 
  6. (2007). Põltsamaa muusemi toimetised: Põltsamaa lossi sees ja ümber. Põltsamaa: OÜ Vali Press. Lk 128. 
  7. Põltsamaa loss 18. sajandil
  8. Michael North. "The Baltic: A History". 7. apr 2015. Vaadatud 16.07.2020.
  9. Siim Pärtma. "Põltsamaa Portselan". 2013. Vaadatud 16.03.2020.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 Harjumaa Muuseum: Lohu mõis
  11. (2007). Põltsamaa muusemi toimetised: Põltsamaa lossi sees ja ümber. Põltsamaa: OÜ Vali Press. Lk 129. 
  12. 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 (2017). Eesti kunsti ajalugu 3. osa 1770-1840 / History of Estonian Art 3 1770-1840. Kultuurileht. Lk 62. 
  13. 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 (2017). Eesti kunsti ajalugu 3. osa 1770-1840 / History of Estonian Art 3 1770-1840. Kultuurileht. Lk 59. 
  14. 14,0 14,1 14,2 (2017). Eesti kunsti ajalugu 3. osa 1770-1840 / History of Estonian Art 3 1770-1840. Kultuurileht. Lk 59. 
  15. (2017). Eesti kunsti ajalugu 3. osa 1770-1840 / History of Estonian Art 3 1770-1840. Kultuurileht. Lk 57. 
  16. 16,0 16,1 16,2 Brita Karin Arnover. "Põltsamaa lossi interjöörid". 2015. Vaadatud 16.03.2020.
  17. Anne Untera. "Hageri kihelkonnst maailma kunstipärandisse. Gottlieb Welté ja Gustav Hippus.". 4. september 2013. Vaadatud 16.03.2020.

VälislingidRedigeeri