Don Quijote

"Don Quijote" (täielik pealkiri "Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast", hispaania "El ingenioso hidalgo don Quijote de la Mancha"; algselt "El ingenioso hidalgo don Quixote de la Mancha") on Miguel de Cervantese romaan.

Esimese väljaande tiitelleht (1605)

Romaani esimene osa ilmus 1605. aastal ja teine osa 1615. aastal. 1939.–1940. aastal tõlkis Aita Kurfeld eesti keelde "Don Quijote" esimese osa, sellele järgnes 1947. aastal teine osa.[1]"Don Quijote" on piibli järel tõlgituim teos.[2]

"Don Qujiote" parodeerib rüütliromaani, mis oli tol ajal Hispaanias levinud kirjandusžanr. Rüütliromaanid käsitlevad teemasid nagu armastus, lahusolek, surm, reetmine ning hea ja kurja võitlus. Kogu tegevus toimub ideaalses maailmas, kus kõik võimatu on võimalik. "Don Quijote" vaatab sellele kirjandusžanrile kriitilise-satiirilise pilguga.[3]

OlulisusRedigeeri

Teost "Don Quijote" peetakse üheks kõigi aegade parimaks ilukirjandusteoseks.[4] Romaanil oli hispaania keele arengule niivõrd suur mõju, et seda on kutsutud Cervantese keeleks (la lengua de Cervantes).[5]

Cervantese surma-aastapäeval, 23. aprillil tähistatakse ülemaailmset raamatu ja roosi päeva. Samal päeval antakse välja Miguel de Cervatese kirjandusauhind elutöö eest hispaania keeles kirjutavale kirjanikule. Auhinna annab üle Hispaania kuningas.[6]

TeemadRedigeeri

Idealism vs. realismRedigeeri

Don Quijote on idealist, kelle ootused tuginevad ebarealistlikele ja vananenud uskumustele. Ta loob enda ümber fantaasiamaailma, mis muutub tema reaalsuseks. Quijote jaoks on olulised väärtused austus, headus, rüütellikus ja vaprus. Tänu Don Quijote idealistlikule olemusele on ta õnnelik isegi siis, kui tegelik olukord on halb. Sanhco Panza on realistliku mõttelaadiga ja vastandub täielikult nimitegelasele. Sancho ei vaja õnneks palju, rahuldatud peavad olema tema põhivajadused: täis kõht ja mugav koht magamiseks.[7]

Hullumeelsus vs. meelemõistusRedigeeri

Don Quijote hullumeelsus on ebaselge. Tal on rüütliteemalised hallutsinatsioonid, mis esinevad välise stiimulita. Hallutsinatsioonid mõjutavad tema taju ja saavad ainet päris sündmustest ja objektidest. Don Quijote kujutlusvõime muudab tavalise talutüdruku ilusaks ja vooruslikuks neiuks. Tagasihoidlikud võõrastemajad paistavad talle lossidena. Kui asjad ei lähe ootuspäraselt, süüdistab ta nähtamatuid võlureid ja nende loitse. Tema hullumeelsus seisneb selles, et ta usub oma rüütliromaanidest mõjutatud kujutlusvõimet rohkem, kui oma taju.[8]

PeategelasedRedigeeri

Cervantes võttis "Don Quijote" peategelasi välja mõeldes eeskujuks lihtsad inimesed igapäevaelust.[3]

Don QuijoteRedigeeri

 
Don Quijote ja Sancho Panza. Jules Davidi illustratsioon

Alonso Quijano, 16. sajandi hispaania hidalgo La Manchast, on kirglik rüütliromaanide lugeja, kes ei suuda enam reaalsusel ja fantaasial vahet teha. Alonso lahkub kodust ja läheb enda rüütellikke seikluseid otsima. Ta jätab oma vana identiteedi ja nimetab ennast Don Quijote de la Manchaks.[9] Ta imiteerib oma imetletud kirjandustegelasi ja leiab oma elule uued eesmärgid: hädas näitsiku abistamine, hiiglastega võitlemine ja halva heaks muutmine, kuid tegelikult kujutab ta seda kõike endale ette. Ta peab seisma silmitsi rüütliromaanide maailma ja 17. sajandi vastuolulise Hispaania mitmekesisusega. Don Quijote satub vastamisi kõigi nendega, kes tahavad teda oma ideaalidest kõrvale lükata. Psühholoogiline ja füüsiline vägivald purustavad ta fantaasiad.[10]

Sancho PanzaRedigeeri

Sancho on Hispaanias, üldiselt lihtrahva seas, väga levinud nimi. Panza on hispaania keeles 'vats'.[3] Sancho oli lihtsameelne kuid ahne talumees, kes elab Don Quijotega samas külas ja kellest saab Quijote ustav relvamees.[9] Ta on kirjaoskamatu ja teadmatu ning leiab, et Quijote mõtted on poolearulised ja ebaolulised. Ajapikku aga näeb ta Quijote seletamatut julgust ning tema umbusaldus muutub kiindumuseks. Sancho hakkab Quijote monolooge tähelepanelikult kuulama ja leiab, et need on ilusad ja tõesed – eriti kui ta mainib rikkust ja kuulsust. Ta imetleb Quijote intelligentsust ja lahket vaimu. Teise osa alguseks on Sancho hakanud Quijote mõtteid südamesse võtma ja usub, et temagi võib olla intelligentne, südamlik ja idealistlik.[8]

Aldonza Lorenzo / Dulcinea del TobosoRedigeeri

Nimi Aldonza tähendab "kerglaste elukommetega tütarlaps", "lõbutüdruk". Hispaanias esineb ka ütlus: "kui ei ole (ausat) tütarlast, käib ka Aldonza". Dulcinea nimi tuleb hispaaniakeelsest sõnast dulce, mis tähendab "magus".[3]

Dulcinea del Toboso ei ole päris inimene, vaid Don Qujiote ettekujutlus täiuslikust naisest. Don Quijote teeb kõik Dulcinea auks. Esimene asi, mida lugeja Dulcinea kohta teada saab, on et tema tegelik nimi on Aldonza Lorenzo. See nimi ei ole Don Quijote jaoks piisavalt romantiline ja ta nimetab Aldonza ümber Dulcineaks. Sancho ei näe Dulcinead, vaid Aldonzat, kes on mehine ja räsitud. Sancho küll tunnistab, et Aldonza on omamoodi imeline naine, aga kindlasti mitte selline õrn printsess, nagu Don Quijote väidab. Cervantes kujutab Dulcineat tõelise tegelasena, et anda edasi seda, kui tugev on Don Quijote kujutlusvõime.[11]

Adaptatsioonid EestisRedigeeri

  • 1971 – Estonia teatri muusikal "Mees La Manchast". Originaallavastuse lavastaja oli Albert Marre, tõlge eesti keelde: Valdek Kruupere ja Iko Maran. Lavastaja Sulev Nõmmik.[12]
  • 1995 – Vanemuise muusikal "Mees La Manchast". Tõlge eesti keelde Valdek Kruupere. Liikumisjuht, kunstnik ja lavastaja Mare Tommingas
  • 2007 – rahvusooperi Estonia ballett "Don Quijote". Ballett Ludwig Minkuse muusikali põhjal, lavastuse koreograaf-lavastaja Tiit Härm.[12]
  • 2012 – rahvusooperi Estonia muusikal "Mees La Manchast". Originaallavastuse lavastaja Albert Marre ja tõlge eesti keelde: Peeter Volkonski. Lavastaja Neeme Kuningas.[12]
  • 2017 – VAT teatri lavastus "Don Quijote". Lavastaja Aare Toikka.[13]
  • 2019 – Vanemuise Teatri tantsulavastus "Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast". Lavastaja Katrin Pärn.[14]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Laast, V.. "Miguel de Cervantes Saavedra 400. sünniaastapäeva puhul". Sirp ja Vasar, 1947. Vaadatud 08.10.2018.
  2. Saliba, N., Miscallef, A.. "Don Quijote de la Mancha is the second most translated book after the Bible". 2016. Vaadatud 08.10.2018.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Krasnoglazov, A. (2003). Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming. Tallinn: Argo. Lk 204. 
  4. ["Don Quixote gets authors’ votes". BBC News, 2002. Vaadatud 08.10.2018.
  5. "La lengua de Cervantes". El Ministerio de la Presidencia de España, 2008. Vaadatud 27.10.2018.
  6. "El Día del Libro: la fiesta de la lectura". El Ministerio de Cultura y Deporte. Vaadatud 27.10.2018.
  7. "Don Quixote Study Guide". Course Hero, 2016. Vaadatud 08.10.2018.
  8. 8,0 8,1 Tsykynovska, H. "Don Quixote". LitCharts, 2014. Vaadatud 08.10.2018.
  9. 9,0 9,1 "SparkNote on Don Quixote". SparkNote, 2007. Vaadatud 08.10.2018.
  10. de Lecea, A., de León, V.. "Guide to the classics: Don Quixote, the world’s first modern novel – and one of the best". 2018. Vaadatud 08.10.2018.
  11. Shmoop Editorial Team. "Dulcinea del Toboso in Don Quixote". Shmoop, 2008. Vaadatud 08.10.2018.
  12. 12,0 12,1 12,2 "Lavastuste andmebaas". EMTA. Vaadatud 27.10.2018.
  13. "Lavastused". Vaadatud 08.10.2018.
  14. "Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast". Vanemuine. Vaadatud 27.10.2018.