Kohila mõis
Kohila mõis (saksa keeles Koil) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval asub endine mõisasüda Kohila alevis Kohila vallas Rapla maakonnas.
.jpg)
Ajalugu muuda
Kohila mõisat on esimest korda mainitud aastal 1438[1], kui mõis kuulus Tödwenitele. Moritz Wrangell abiellus Wilhelm Tödweni tütre Eddega ja sai kaasavarana Kohila koos väikese mõisa Taggani ja Kirever veskiga. Liivimaa ordu maameister Hermann von Brüggenei (Hasenkamp) läänistas Moritz von Wrangellile Kohila mõisa. 16.–18. sajandil kuulus mõis von Wrangellide perekonnale. 1649. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Hans Wrangellile mõisa kuulumist samadel tingimustel nagu juba tema vanaisa mõisat oli pidanud.
Aastatel 1771–1906 kuulus mõis von Brevernite aadlisuguvõsale, kes ehitasid mõisakompleksi ka esinduslikumalt välja.
Mõisahoone muuda
Mõisa härrastemaja on ehitatud 19. sajandi I veerandil ja tollal kuulus see Brevernitele[2]. Hiljem kuulus mõis Kohila Paberivabrikule. Mõis on arhitektuuriliselt klassitsistlikus stiilis[2]. Pärast mõisa põlemist 1905. aastal ostis selle Kohila Paberivabrik[2]. Ettevõte sai alguse mõisnikule kuulunud kümne töölisega puupapivabrikust (1893).
Tänapäeval on mõisasüda jäänud Kohila alevi piiresse, mõisa sihitee on muutunud alevitänavaks. Alev hakkas tekkima 20. sajandi algul Kohila raudteejaama ning teeristis paiknenud Kapa kõrtsihoone juurde (viimane on hävinud).
2013. aasta 1. septembrist tegutseb mõisa peahoones Kohila Mõisakool.
-
Kohila mõisa ait-kuivati -
Kohila mõisa ait-kuivati -
Kohila mõisa sepikoda -
Kohila mõisa tall-tõllakuur -
Kohila mõisa teenijatemaja varemed -
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Viited muuda
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 233.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 16.03.2013)
Välislingid muuda
- Kohila mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
- Kohila mõis (Hageri khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis