Jaan Teemant
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
Jaan Teemant (24. september 1872 Läänemaa, Illuste[viide?] – 24. juuli 1941 (?) Tallinn) oli Eesti poliitik ja advokaat, kes oli kahel korral riigivanem.
![]() | |
Sünniaeg | 24. september 1872 |
---|---|
Sünnikoht | Läänemaa |
Surmaaeg | 24. juuli 1941 |
Erakond | Põllumeestekogud |
Amet |
riigivanem, 1925–1927 riigivanem, 1932 |
Õppeasutus | Peterburi Ülikool |
Eriala | õigusteadus |
HariduskäikRedigeeri
- Hugo Treffneri eragümnaasium
- 1901 Peterburi Ülikooli õigusteaduskond
TöökäikRedigeeri
- Pärast ülikooli lõppu tegutses vandeadvokaadi abina Tallinnas
- 1918 esimene Eesti Vabariigi prokurör, ametis kuni 8. maini 1919. Omas suurt rolli prokuratuuri ülesehitamisel iseseisvas Eestis
- 1913/1914–1940 vandeadvokaat Tallinnas
Poliitiline tegevusRedigeeri
- 1904–1905 Tallinna linnavolikogu liige
- Osales 1905. a revolutsioonis, põgenes samal aastal repressioonide eest Šveitsi ja mõisteti tagaselja surma. 1908 naasis pärast sõjaseisukorra kaotamist Eestisse. Viibis 1908–1909 eeluurimisvangistuses ja mõisteti pooleteiseks aastaks vangi, karistuse kandis Peterburis. 1911–1913 oli asumisel Arhangelski kubermangus
- 1917–1919 Maanõukogu liige
- 1919–1920 Asutava Kogu liige
- 1923–1937 II–V Riigikogu liige
- 15. detsember 1925–9. detsember 1927 riigivanem (Jaan Teemanti esimene, teine ja kolmas valitsus)
- 19. veebruar 1932–19. juuli 1932 riigivanem (Jaan Teemanti neljas valitsus)
Ühiskondlik tegevusRedigeeri
- 1919-1925 Vandeadvokaatide Nõukogu esimees
- 1939–1940 Saksa Usaldusvalitsuse Eesti usaldusmees.
- Aastast 1928 Korporatsioon Rotalia liige
TunnustusRedigeeri
- 1930 – Kotkaristi teenetemärgi I klass
- 1932 – Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor
Vangistamine ja surmRedigeeri
23. juulil 1940 vangistati NKVD poolt Kaitseseisukorra seaduse alusel, 21.02.1941 mõistis NSV Liidu Sõjakohtu Tribunal ta Vene SFNV KrK § 58-13 alusel süüdi ning määras 10 aastat vanglat ja 5 aastat asumist koos kogu vara konfiskeerimisega. Pärast kassatsioonikaebuse tagasilükkamist 19.04.1941 toimik suleti ja edasised andmed tema saatuse kohta puuduvad.
Tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri Tallinna Keskvanglas. Teistel andmetel mõisteti ta 21. oktoobril 1941 kümneks aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole.
FakteRedigeeri
Jaan Teemant keelas korduvalt filmimise avalikel sündmustel, kus ta viibis. Kui ta 1932. aastal Kadrioru lossi ees abituriente vastu võttes märkas Konstantin Märskat filmikaameraga, jooksis ta rusikaid raputades operaatori poole ja filmimine tuli pooleli jätta.[1]
Jaan Teemantit on kehastanud filmis "Jõulud Vigalas" (1980) Peeter Urbla.
Tema teine abikaasa oli esimene eestlannast meditsiinidoktor Alide-Emilie Poom (Teemant).
TsitaatRedigeeri
"Mis teatrit maale veel vaja. Maainimesed peavad tööd tegema, aga mitte teatriskäimisega kallist aega raiskama." Mari Möldre, Eesriie avaneb, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk. 196.
ViitedRedigeeri
- ↑ Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5.
VälislingidRedigeeri
Eelnev: Jüri Jaakson |
Eesti riigivanem 1925–1927 |
Järgnev: Jaan Tõnisson |
Eelnev: Konstantin Päts |
Eesti riigivanem 1932 |
Järgnev: Karl Einbund |