Jaan Teemant

Jaan Teemant (24. september 1872 Läänemaa, Illuste[viide?]24. juuli 1941 (?) Tallinn) oli Eesti poliitik ja advokaat, kes oli kahel korral riigivanem.

Jaan Teemant
Jaan teemant.jpg
Sünniaeg 24. september 1872
Sünnikoht Läänemaa
Surmaaeg 24. juuli 1941
Erakond Põllumeestekogud
Amet riigivanem, 19251927
riigivanem, 1932
Õppeasutus Peterburi Ülikool
Eriala õigusteadus

Jaan Teemant õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja 1901. aastast Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas.

Pärast Peterburi Ülikooli lõpetamist tegutses vandeadvokaadi abina Tallinnas. Aastatel 19041905 oli ta Tallinna Linnavolikogu liige ning osales 1905. aasta revolutsioonis, põgenes samal aastal repressioonide eest Šveitsi ja mõisteti tagaselja surma. 1905. aasta rahutuste järel põgenesid Konstantin Päts, Voldemar Päts, Jaan Teemant, Peeter Speek, Otto Strandman, Karl Ast, Mihkel Martna jt Eestist. 1908 naasis pärast sõjaseisukorra kaotamist Eestisse. Viibis 19081909 eeluurimisvangistuses ja mõisteti pooleteiseks aastaks vangi, karistuse kandis Peterburis. 19111913 oli asumisel Arhangelski kubermangus ning seejärel oli aastatel 1913/19141940 vandeadvokaat Tallinnas.

Jaan Teemant oli aastatel 19171919 Maanõukogu liige, 1918. aastast esimene Eesti Vabariigi prokurör, ametis kuni 8. maini 1919. Omas suurt rolli prokuratuuri ülesehitamisel iseseisvas Eestis.

Jaan Teemant oli 19191920 Asutava Kogu liige ja aastatel 19231937 II–V Riigikogu liige. 15. detsember 19259. detsember 1927 oli ta riigivanem (Jaan Teemanti esimeses, teises ja kolmandas valitsuses ning 19. veebruar 193219. juuli 1932 riigivanem (Jaan Teemanti neljandas valitsuses.

Aastatel 1919-1925 oli Jaan Teemant Vandeadvokaatide Nõukogu esimees ja 19391940 Saksa Usaldusvalitsuse Eesti usaldusmees ning aastast 1928 Korporatsioon Rotalia liige

23. juulil 1940 vangistati Jaan Teemant NKVD poolt Kaitseseisukorra seaduse alusel, 21.02.1941 mõistis NSV Liidu Sõjakohtu Tribunal ta Vene SFNV KrK § 58-13 alusel süüdi ning määras 10 aastat vanglat ja 5 aastat asumist koos kogu vara konfiskeerimisega. Pärast kassatsioonikaebuse tagasilükkamist 19.04.1941 toimik suleti ja edasised andmed tema saatuse kohta puuduvad. Tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri Tallinna Keskvanglas. Teistel andmetel mõisteti ta 21. oktoobril 1941 kümneks aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole.

Jaan Teemanti tegevust tunnustati 1930. aastal Kotkaristi I klass teenetemärgiga ja 1932Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktori tiitliga.

FakteRedigeeri

Jaan Teemant keelas korduvalt filmimise avalikel sündmustel, kus ta viibis. Kui ta 1932. aastal Kadrioru lossi ees abituriente vastu võttes märkas Konstantin Märskat filmikaameraga, jooksis ta rusikaid raputades operaatori poole ja filmimine tuli pooleli jätta.[1]

Jaan Teemantit on kehastanud filmis "Jõulud Vigalas" (1980) Peeter Urbla.

Tema teine abikaasa oli esimene eestlannast meditsiinidoktor Alide-Emilie Poom (Teemant).

TsitaatRedigeeri

"Mis teatrit maale veel vaja. Maainimesed peavad tööd tegema, aga mitte teatriskäimisega kallist aega raiskama." Mari Möldre, Eesriie avaneb, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk. 196.

ViitedRedigeeri

  1. Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5.

VälislingidRedigeeri

Eelnev:
Jüri Jaakson
Eesti riigivanem
19251927
Järgnev:
Jaan Tõnisson
Eelnev:
Konstantin Päts
Eesti riigivanem
1932
Järgnev:
Karl Einbund