Tallinna linnavolikogu

(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Linnavolikogu)

Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).

Tallinna linna täidesaatev võimuorgan on Tallinna linnavalitsus.

MoodustamineRedigeeri

Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna hääleõiguslike elanike (Eesti kodanike ja mittekodanike) poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks ning valimine on salajane.

2017. aasta valimistel valitud Tallinna linnavolikogus on esindatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Fraktsioonivabad[1]

TöökorraldusRedigeeri

Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisionikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisionikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust.

Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teeninindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei.

Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid.

Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine.

Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval.

HooneRedigeeri

Tallinna linnavolikogu hoone aadressil Vana-Viru 12.

Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt Nikolai Thamm vanem. Maja peafassaad on neorenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke.

Aastatel 1911-1920 oli maja omanikuks Soucantonide pere, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas Eesti NSV rahvakontrollikomitee.

Tallinna linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja 1991. aastal.

OrganisatsioonRedigeeri

Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste.

Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada fraktsioone, mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.

Linnavolikogu tegevust juhib Tallinna linnavolikogu eestseisus, mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega Tallinna linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed.

Esimeeste loendRedigeeri

AjaluguRedigeeri

26. märtsist 1877 hakkas Tallinnas kehtima üldine Venemaa Keisririigi linnaseadus ja senise Lübecki linnaõiguse alusel moodustatud Tallinna Rae asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu), kes valis enda seast 4-liikmelise Tallinna Linnavalitsuse ja linnapea. Esimesed Tallinna linnavolikogu (linnaduuma) valimised toimusid 1877. aastal, valiti 72-liikmeline linnavolikogu. Magistraat ehk Tallinna raad püsis ainult kohtuorganina kohtureformi teostamiseni kuni 1889. aastani.

Linnaseaduse alusel muutus ka senine varalise tsensusega piiratud rae liikmete valimisõigus ning nüüd anti valimisõigus kõigile Vene riigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastasede, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad politseijaoskondade järgi 6 osasse ja iga linnajagu valis oma suuruse järgi teatava arvu linnavolinikke.[3] Linnavolikogu valijad jagunesid, varalise seisundi järgi kolme valimisklassi ehk kuuriasse, kellest igaühel oli õigus määrata üks kolmandik linnavolikogu 72 liikmest, kes valiti neljaks aastaks. Tänu laienenud valijaskonnale omandasid, lisaks traditsioonilise linnaeliidile, ligipääsu linnajuhtimisele ka linnaelanikest aadlike, literaatide ja väikekodanluse esindajad, kes vastasid valimisseadusega kehtestatud maksu-, hiljem varanduslikule tsensusele. 1877. aastal detsembris toimunud esimestel Tallinna linnaduuma valimistel kuulus I kuuriasse 86 kodanikku, II – 281 ja III – 1610 kodanikku. Esindatud oli vaid ligi 5% linnaelanikest. I ja II kuuria koosnesid veel üksnes sakslastest, III-s aga oli ka palju jõukaid venelasi ja eestlasi, sh eestlastest kaupmees ja trükikojaomanik Thomas Jakobson, venelastest endine gümnaasiumiinspektor Aleksander Tšumikov (1819–1902), sakslasest Eestimaa mõisnike krediitkassa sekretär ja üks eesti seltsi Lootus asutajaid Johan Julius von Gernet (1827–1903), Eestimaa ülemmaakohtu sekretär Eduard Koch (1829–1884), insener ja Viimsi mõisnik Victor von Maydell (1838–1898), advokaat Carl Grünreich (1828–1889), ajaloolane Eugen von Nottbeck (1842–1900) jt[4].

Esimese eestseisja sai linnaduuma 22. jaanuaril 1903, kui selleks valiti parun Johann Karl Etienne Girard de Soucanton, kes oli sarnaseid kohustusi täitnud ka varem (alates 1892. aastast).

1904. aasta detsembris toimunud 1904. aasta linnavolinike valimistel saavutasid eesti-vene valimisblokk esmakordselt ajaloos enamuse. 60-liikmelisse linnavolikogusse valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ning saavutasid mõningate küsimuste otsustamiseks vajaliku 2/3 enamuse[5].

Esimeseks eestlasest linnaduuma juhataja oli Jaan Poska (aastatel 1905-1909), kes valiti senise parun Johann Karl Etienne Girard de Soucantoni järglaseks.

1913. aastal toimunud Tallinna linnavolinike valimistel valiti linnavolikokku 47 eestlast, 28 sakslast ja 5 venelast. Aastatel 1913-1917 oli Tallinna linnavalitsuse esimees Jaan Poska. 1917. aasta veebruaril toimunud Tallinna linnavolinike valimistel, valiti linnavolikokku 50 eestlast, 10 venelast ja 20 sakslast.

15. aprillil 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse poolt avaldatud uue linnaseaduse põhjal määrati 1917. aasta augustis uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kandidaatide kaudu. 6. augustil 1917 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel, osalesid ca 70 000 valija seas taas ka Tallinnas asuvad Venemaa armee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused. Tallinna Linnavolikogus said enamuse sotsiaaldemokraadid-enamlased (31 kohta), esseerid (22) ja sotsiaaldemokraadid-vähemlased (12). 101 saadikuga Tallinna Linnavolikogu valis linnavolikogu esimeheks enamlase Jaan Anvelti, kelle abideks said esseer Jakob Ümarik ja vähemlane Nikolai Köstner. Üheksaliikmelise Tallinna Linnavalitsuse esimeheks sai samuti enamlane Voldemar Vöölmann.

ViitedRedigeeri

  1. Aktiivne linnavolikogu , aktal.tallinnlv.ee(vaadatud 07.09.2020)
  2. Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks, err.ee, 14.04.2005
  3. Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, lk 7-8
  4. Tiit Rosenberg, 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918, lk 52
  5. Brošüür "Tallinna Linnavolikogu", Tallinna Linnavolikogu, 2018

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri