Kalev Kallo
Kalev Kallo (6. detsember 1948 Tali vald, Pärnumaa – 30. mai 2024)[1] oli Eesti poliitik, Riigikogu IX, XI, XII, XIII ja XIV koosseisu liige. Alates 30. aprillist 2015 kuni 2017. aastani oli ta Tallinna linnavolikogu esimees.
Kalev Kallo | |
---|---|
Tallinna linnavolikogu esimees | |
Ametiaeg 2015–2017 | |
Eelnev | Toomas Vitsut |
Järgnev | Mihhail Kõlvart |
XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige | |
Ametiaeg 2007 – 26. aprill 2015, 2019–2020 | |
IX Riigikogu liige | |
Ametiaeg 1999–2003 | |
Eesti teede- ja sideminister | |
Ametiaeg 17. aprill – 6. november 1995 | |
Eelnev | Andi Meister |
Järgnev | Kalev Kukk |
Isikuandmed | |
Sünniaeg | 6. detsember 1948 |
Surmaaeg | 30. mai 2024 |
Erakond |
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (1988-1989) Eesti Keskerakond (1991–2024) |
Alma mater |
Tallinna Merekool (laevajuhtimine, 1970) Tallinna Polütehniline Instituut (tööstus- ja tsiviilehitus, 1983) |
Tunnustus | Tallinna teenetemärk (2008) |
Ta lõpetas 1970. aastal Tallinna Merekooli laevajuhtimise alal ja 1983. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstus- ja tsiviilehituse erialal.
Töökäik
muuda- 1970–1973 madrus
- 1973–1974 Eesti Merelaevandus, kapteni 3. abi, sõites peamiselt kaubalaevadel Lääne-Aafrika ja Euroopa vahel
- 1974–1975 ETKVLi Tootmiskoondise "Kooperaator" vaneminsener-konstruktor
- 1975–1979 Tootmiskoondise "Silikaat" insener-konstruktor
- 1979–1980 Olümpiaobjektide Ehituse Ühendatud Direktsiooni direktori asetäitja
- 1980–1994 Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Kapitaalehituse Valitsuse (hilisem nimi Tallinna Linna Ehitusamet) juhataja asetäitja, peainsener, juhataja
- 1994–1995 Tallinna Linnaehituse Munitsipaalettevõtte direktor
- 1995 teede- ja sideminister[2][3]
- 1996 Tallinna Transpordiameti juhataja
- 1996–1999 Tallinna abilinnapea
- 1999–2003 IX Riigikogu liige
- 2003–2004 Lasnamäe linnaosa vanem
- 2005 Kesklinna linnaosa vanem
- 2005–2007 Tallinna abilinnapea
- 2007–2011 XI Riigikogu liige
- 2011–2015 XII Riigikogu liige
- 2015 XIII Riigikogu liige
- 2015–2017 Tallinna linnavolikogu esimees
Ta on olnud Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise nõukogu liige.
2009–2020 oli ta Eesti Panga nõukogu liige.
Tegevus NLKP-s
muuda1988–1989 oli ta Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige.[3]
Poliitiline tegevus
muudaKalev Kallo kuulus 1991. aastast Keskerakonda ja oli erakonna juhatuse liige ning volikogu esimees.
1995. aastal oli ta Tiit Vähi teises valitsuses teede- ja sideminister.
1999. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinnas valimisringkonnas nr 1. Üleriigilises nimekirjas oli ta 3. kohal. Ta sai 523 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.[4]
2003. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Ida-Virumaal valimisringkonnas nr 7. Üleriigilises nimekirjas oli ta 31. kohal. Ta sai 692 häält ning valituks ei osutunud.[5]
2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinnas valimisringkonnas nr 1. Üleriigilises nimekirjas oli ta 19. kohal. Ta sai 455 häält ning valituks ei osutunud. Ta sai Riigikogu liikmeks 10. aprillil 2007, pärast Edgar Savisaare tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt.[6]
2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinnas valimisringkonnas nr 1. Üleriigilises nimekirjas oli ta 5. kohal. Ta sai 308 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga. Ta oli väikseima häälte arvuga XII Riigikokku valituks osutunud poliitik.[7]
2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Tallinnas valimisringkonnas nr 1. Üleriigilises nimekirjas oli ta 5. kohal. Ta sai 574 häält ning osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.[8][9] Kui Keskerakonna Tallinna nõukogu otsustas nimetada Kallo Tallinna linnavolikogu esimehe kandidaadiks, loobus ta oma mandaadist XIII Riigikogus ja tema asendusliikmena pääses Riigikogusse Jaanus Karilaid. 30. aprillil 2015 valiti ta Tallinna linnavolikogu esimeheks.
2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta taas Tallinnas valimisringkonnas nr 1 ning sai 289 häält. Ta osutus kompensatsioonimandaadiga valituks ning oli kõige väiksema häälte arvuga valituks osutunud kandidaat.[10] Keskerakonna kandidaatide üleriigilises nimekirjas oli ta 13. kohal.[11]
Sporditegelasena
muuda- 2000–2008 Eesti Poksiliidu president
Seaduserikkumised
muuda22. juulil 1999 mõlkis Kalev Kallo Tallinna kesklinnas restoranist koju sõites oma Volvo 850ga kolme tänavaserva pargitud autot. Tal tuvastati veres alkoholisisaldus 3,4 promilli ehk üliraske joove.[12]
22. septembril 2015 teatas riigiprokurör Lavly Perling, et Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele seoses Tallinna linnapea Edgar Savisaare altkäemaksuvõtu kahtlustusega.[13] 14. mail 2019 toetas Riigikogu 52 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut ning andis nõusoleku Kalev Kallolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks, et jätkata tema suhtes kohtumenetlust.[14] Kallo mõisteti süüdi altkäemaksu vahendamises, samuti kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning erakonna ebaseaduslikule rahastamisele. Kohtuotsus jõustus 30. novembril 2020.[15] Karistuseks määrati talle pooleteistaastane tingimisi vangistus kaheaastase katseajaga, ühtlasi lõppesid sellega ka tema volitused riigikogu liikmena.
Erakonnakaaslase Toivo Tootseni sõnul pidas Kallo kohtuotsust elu lõpuni ülekohtuseks.[16]
Tunnustus
muuda- Tallinna teenetemärk (2008)
- Üliõpilaskorporatsiooni Leola auliige
Isiklikku
muudaKallo hobide hulka kuulus kirglik aiandusharrastus[17]
Varasemast abielust oli Kalev Kallol tütar.[3]
Kallo pikaaegne elukaaslane oli Rita Makarova, apteeker ja Eesti Apteekrite Liidu esinaine, Eesti-Poola Ühingu juhatuse liige ning Tallinna linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiunõunik[18][19][20]
Viited
muuda- ↑ "Suri poliitik Kalev Kallo". ERR, 31. mai 2024 (vaadatud 2. augustil 2024)
- ↑ Olaf Esna. "Kunagisest Tali vallast pärit teede- ja sideminister Kalev Kallo". Pärnu Postimees, 7. aprill 2023 (vaadatud 01.06.2023)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Airi Vaga. "Tiit Vähi valitsuses 15 ministrit – kolm pole kuulunud kommunistlikku parteisse". Vaba Eesti Sõna, 11. mai 1995, lk 5 (vaadatud 01.06.2023)
- ↑ http://vvk.ee/varasemad/r99/vtl_viis.stm
- ↑ http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kallo
- ↑ Savisaare asemel tuleb Riigikokku Kallo. Riigikogu pressiteade.
- ↑ http://rk2011.vvk.ee/mandate_acquisition.html
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
- ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html
- ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/candidates/candidates-countrywide.html
- ↑ Patune riigikogulane võitleb oma palga eest viimse veretilgani
- ↑ Otse kell 16: prokuratuur ja kapo selgitavad korruptsiooniloo tagamaid
- ↑ Riigikogu võttis Kalev Kallolt saadikupuutumatuse. ERR
- ↑ "Korruptsioonis lõplikult süüdi jäänud Kallo peab riigikogust lahkuma". ERR, 30. november 2020
- ↑ Karoliina Vasli. "Kalev Kallo suri ootamatu terviserikke tagajärjel. Sõber: alles suhtlesime, ta oli rõõmus ja ootas suve". Delfi, 31. mai 2024 (vaadatud 01.06.2024)
- ↑ Asso Ladva. "Kalev Kallo kolleegid: "Ta oli äärmiselt lojaalne!"". Õhtuleht, 31. mai 2024 (vaadatud 01.06.2024)
- ↑ Heimar Lenk. "Riigikogulast Kallot lohutab naine". Õhtuleht, 24. juuli 1999 (vaadatud 01.06.2024)
- ↑ "Volikogu nõunikuks võeti abilinnapea elukaaslane". Postimees, 31. august 2006 (vaadatud 01.06.2024)
- ↑ "Rita Makarova: Poola rahvas teadis, keda valib". Pealinn, 12. jaanuar 2016 (vaadatud 01.06.2024)
Kirjandus
muuda- Toivo Tootsen. "Kaks sündi ja kolm elu – KALEV KALLO 70". Kesknädal, 6. detsember 2018
- "Riigiprokuratuur võib taotleda Kalev Kallolt immuniteedi äravõtmist". ERR, 5. aprill 2019
- Ringkonnakohus mõistis Kallo ja Kunmani süüdi. ERR, 22. juuni 2020
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Kalev Kallo |
- Biograafia ESBL-is