Andres Kork
Andres Kork (sündinud 15. aprillil[1] 1950 Valgamaal[2]) on eesti kirurg ja poliitik.
Haridus
muuda1969. aastal lõpetas Kork A. H. Tammsaare nimelise Tartu 1. Keskkooli, 1975. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1985. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi kraadi.[2] Ülikoolis jagas Kork mõnda aega ühiselamutuba arsti, poliitiku ja ettevõtja Toomas Vilosiusega.[3]
Erialase karjääri algus
muudaKirurgina alustas Kork Rapla haiglas[2], kus töötas 1976–79[3]. 1979–2003 töötas ta Tallinnas Pelgulinna haiglas kirurgi ja hiljem ravijuhina.[2]
Esimene sinimustvalge lipp
muudaNõukogude okupatsiooni ajal oli Andres Kork üks esimese sinimustvalge lipu peidukoha teadjatest. Korkide peres hoiti saladust onu tallu ahju alla peidetud Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalgest lipust, mis valmis 1884. aastal. 1991. aastal kaevasid vennad Korgid lipu taas välja ning andsid üle EÜS-ile.[3]
Poliitiline tegevus
muuda1989–1992 oli Andres Kork Tallinna Linnavolikogu esimees (1989–1992) ja 1992 Eesti tervishoiuminister[2] Tiit Vähi esimeses valitsuses.[1]2003–2005 oli Kork Riigikogu X koosseisu liige, esindades Res Publicat Juhan Partsi asendusliikmena.[3][1] Tema kampaaniajuht Res Publicas oli hilisem ajakirjanik Mariliis Pinn. Res Publicast lahkus Kork enne selle liitumist Isamaaga.[3]
Tegevus Arstide Liidu juhina
muuda2003–2008 oli Kork kaks ametiaega järjest Eesti Arstide Liidu president. 2006. aastast juhib ta Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliinikut.[2] 2009. aastal Kork koondati, kuid 2010. aastal ennistati Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel ametisse.[4]
Arstide Liidu juhina on Kork korduvalt juhtinud tähelepanu probleemidele Eesti tervishoius.
Arstide liidu presidendina juhtis ta 2012. aastal nii veebruaris toimunud toetusstreiki õpetajate streigile[viide?] kui ka arstide streiki sama aasta sügisel.
Andres Korgi eriala on mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavandite kirurgiline ravi.[2][3] Leiutajana on Kork 4 autoritunnistuse omanik.[viide?]
Kork kuulub Tallinna Kirurgide Seltsi[5].
Isiklikku
muudaAndres Kork on harrastanud malet ja bridži. Tal on neli täiskasvanud last.[2] Tema vennad on poliitikud ja ettevõtjad Toomas Kork ja Jüri Kork. Mõlemad olid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) liikmed ja on 20. augusti klubi liikmed. Õde Anu Kasmel on psühhiaater ja terviseteadlane.[3]
Riigikogu liikmena oli Kork juhtivkomisjoni esindajana mitmete oluliste seaduste (vanemahüvitise seadus, ravimiseadus jt) ettekandjaks.[3]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Krister Kivi "Kuri doktor"[alaline kõdulink] Eesti Ekspress, 22. september 2012 (vaadatud 3. novembril 2012)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Andres Kork 60"[alaline kõdulink] Eesti Arst, 2010 (vaadatud 3. novembril 2012)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Kadi Heinsalu "Andres Kork – Rahuliku protestija loomuga"[alaline kõdulink] Äripäev, 19.01.2007 (vaadatud 3. novembril 2012)
- ↑ "Andres Kork on tööl tagasi" Eesti Arstide Liidu koduleht, 8. detsember 2010 (vaadatud 3. novembril 2012)
- ↑ https://web.archive.org/web/20160305230129/https://www.arst.ee/et/Andmebaasid/Meditsiinitootajad/view_doctor/id=4498/andres-kork (vaadatud 3. novembril 2012)
Välislingid
muudaKadi Heinsalu "Andres Kork – Rahuliku protestija loomuga" Äripäev, 19.01.2007
- "Andres Kork 60" Eesti Arst, 2010
- "Andres Kork: arstid lahkuvad kindlustunde puudumise pärast" Postimees, 07.06.2012
- "Arstide liidu juht: olukord on tõesti hull" ERR, 03.09.2012
- Rainer Kerge "Andres Kork: "Seda probleemi, et Soome arste enam ei mahuks, ei ole."" Õhtuleht, 22. september 2012
- Krister Kivi "Kuri doktor" Eesti Ekspress, 22. september 2012
- "Online-intervjuu: vastab streikivate arstide juht Andres Kork" Postimees, 03.10.2012