Toomas Kork

Eesti poliitik

Toomas Kork (sündinud 20. november 1945 Tartus) on Eesti ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik.

Toomas Kork 2012. aastal

Toomas Kork lõpetas aastal 1970 EPA majandusteaduskonna. Aastatel 1971–1975 oli ta EPA laborijuhataja ning seejärel kuni 1988. aastani Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadi asedirektor ja direktor. Aastatel 1988–1989 oli ta EKP Rakvere rajoonikomitee esimene sekretär.[1]

Toomas Kork oli Eestimaa Rahvarinde Algatuskeskuse ja volikogu liige, Rakvere Rahvarinde juht, Eesti NSV Ülemnõukogu XI ja XII koosseisu ja Balti Assamblee liige. Võttis osa suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisest ja vastuvõtmisest 1988. aasta 15. ja 16. novembril. Juhtis alternatiivteenistuse seaduse eelnõu väljatöötamist ja seaduseks vormistamist, seejärel oli kuni kaitseministeeriumi moodustamiseni vastava valitsuskomisjoni esimees. Osales Eesti Kodukaitse, piirivalve ja politsei loomisel. Hääletas 20. augustil 1991 ühena 69 Ülemnõukogu liikmest Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise poolt. Toomas Kork kuulus Põhiseaduse Assambleesse.

Töötas Arnold Rüütli kantseleis, Rakvere KIT-i (Kaubandusliku Inventari Tehas, hilisema nimega AS ETK Sisustus) peadirektorina ja kuni pensionile jäämiseni AS-i Porsa Est juhatuse esimehena.[viide?]

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema vend Andres Kork on arst (oli tervishoiuminister Tiit Vähi esimeses valitsuses), Tallinna volikogu esimees ja Eesti Arstide Liidu president. Teine vend Jüri Kork oli samuti poliitikas, oli Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) liige, on 20. augusti klubi liige. Õde Anu Kasmel on psühhiaater ja terviseteadlane. Korkide peres hoiti Nõukogude okupatsiooni ajal esimese, 1884. aastal valminud sinimustvalge lipu peidukoha saladust. 1991. aastal kaevati onu talus ahju alla peidetud lipp välja ja anti üle Eesti Üliõpilaste Seltsile.

Viited muuda

  1. "Kes on kes Eesti poliitikas", Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992