Bombardier Inc. on rahvusvaheline õhusõidukeid ja muid transpordivahendeid tootev ettevõte, kelle peakorter asub Montréalis Kanadas. Bombardieri tuntuimad tooted on lennukid, metroorongid ja Flexity trammid.[viide?] Aprillist 2020 on ettevõtte tegevdirektor Éric Martel.[1]

Ettevõtte logo
Bombardier aéronautique, 1800 boulevard Marcel-Laurin, Saint-Laurent, Montréal

2019. aastal müüs Bombardier Inc. oma kommertslennukite äri ettevõttele Mitsubishi Heavy Industries Ltd. ning keskendub nüüd rohkem ärilennukite ja raudteevagunite tootmisele.[2]

Ajalugu

muuda

Joseph-Armand Bombardier leiutas 1937. aastal seadeldise, mis tegi võimalikuks B7-mootorsaani tootmise. 1942. aastal asutas Joseph-Armand Bombardier ettevõtte L’AutoNeige Bombardier Limitée. 1945. aastal alustati C18-mootorsaanide tootmist. 1959. aastal hakati tootma Ski-Doo mootorsaane.[3]

Joseph-Armand Bombardier suri 1964. aastal ning jättis ettevõtte poeg Germainile. 1966. aastal pärast Germaini tagasiastumist sai tegevdirektoriks Laurent Beaudoin, kes püsis ametikohal kuni 2008. aastani. 1967. aastal nimetati L’Auto-Neige Bombardier Limitée ümber ettevõtteks Bombardier Ltd. 1968. aastal võeti tootmisse Sea-Doo veesõidukid.[3]

1970. aastal laienes Bombardier raudteeärisse koos Austria mopeede ja tramme tootva Lohnerwerkega ning nende mootoreid tootva filiaali Rotaxiga. 1973. aasta naftakriisi tõttu oli Bombardier Ldt. sunnitud vähendama mootorsaanide tootmist ning keskenduma reisivagunite tootmisele.[4]

1974. aastal sai Bombardier Ldt. lepingu, et ehitada 423 reisivagunit Montréali metroole. 1975. aastal koliti peakorterid Valcourtist Montréali. 1982. aastal sai Bombardier miljardidollarilise lepingu, et ehitada reisivaguneid New Yorgi metroole, millega sai Bombardier Põhja-Ameerika suurimaks raudteesõidukite tootjaks.[3]

1986. aastal laienes Bombardier lennundussektorisse, ostes Kanada lennukitootmisettevõtte Canadairi.[4]

1989. aastal suurenes Bombardieri osalus lennunduses, kui ta ostis Shorts Brothersi ettevõtte. 1990. aastal ostis ta kontserni Bombardier Learjet Corp. ning hakkas ka kommertslennukeid tarnijaks. Peagi pärast seda alustati Learjet 31A ja Learjet 60 konstrueerimist. 1991. aastal tehti esimene testlend 50-kohalise Canadair Regional Jetiga, mis oli Bombardieri esimene piirkondlikuks transpordiks mõeldud kommertslennuk. 1992. aastal ostis Bombardier Ldt. Dash 8 turbopropelleritega lennukite tootja de Havillandi. 1997. aastal tootis Bombardier Aerospace uue versiooni Canadair Regional Jetist – 70-kohalise Canadair Regional Jet 700. 1997. aastal sai Bombardier 2,85 miljardi dollarilise mitmeaastase lepingu NATO pilootide väljaõpetamiseks Kanadas.[3]

1998. aastal loodi Bombardier International, et laiendada tegevust rahvusvahelisel turul. 2002. aastal ehitas Bombardier Vancouveris maailma pikima täisautomaatse metroosüsteemi, Millennium SkyTraini. 2008. aastal tehti CRJ1000 esmalend 100 reisijaga.[3]

Toodetavad lennukid

muuda
 
Bombardier Challenger 350
  1. mai 2022 seisuga pakub Bombardier kahte tüüpi kommertslennukeid: Global ja Challenger[5].
Globali mudelid
Lennuulatus (km) Machi arv Reisijate arv
Global 5500 10 927 0,90 16
Global 6500 12 223 0,90 17
Global 7500 14 260 0,925 19
Global 8000 14 631 0,925 17
Challengeri mudelid
Lennuulatus (km) Machi arv Reisijate arv
Challenger 350 5926 0,83 10
Challenger 3500 6297 0,83 10
Challenger 650 7408 0,85 12

Viited

muuda
  1. Bombardier. "Bombardier: Our Leadership". Bombardier. Vaadatud 28.03.2022.
  2. D. R. Allison Lampert. "Reuters: Bombardier exits commercial aviation with sale of regional jet business to Mitsubishi". Reuters. Vaadatud 28.03.2022.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Larry MacDonald (2013). The Bombardier Story: From Snowmobiles to Global Transportation Powerhouse. Mississauga: John Wiley & Sons Canada, Ltd. Lk 11-18.
  4. 4,0 4,1 Bombardier. "Bombardier: Our history". Vaadatud 28.03.2022.
  5. Bombardier. "Bombardier: Aircraft". Bombardier. Vaadatud 1.05.2022.

Välislingid

muuda