Ava peamenüü
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega

Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.(lääne koolkonna käsitlus)

Vedelateks sademeteks loetakse langevaid veepiisku: keskmise suurusega 0,25–3 mm (tavaliselt kestev lausvihm), kuni 3,5 mm, aga vahel ka kuni 8 mm (hoovihm või hoogvihm) ja 0,05–0,5 mm (uduvihm).

Tahked sademed: lumehelbed 4–5 mm, tugevas lumesajus võib helveste läbimõõt olla isegi kuni 5 cm, lumeterad 2–5 mm, rahe.

Lääne teaduskirjanduses kasutatavat sademete mõistet (inglise keeles precipitation) väljendab sel juhul termin "atmosfäärist langevad sademed" (või: "maapinnale langevad sademed", "pilvedest langevad sademed").

Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe vms kujul.

Tavaliselt mõõdetakse sademete hulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on sademete keskmine aastane hulk 520–820 mm.

Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri