Sademed

atmosfääris kondenseerunud veeosakesed, mis langevad gravitatsiooni jõul maapinnale

Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.(lääne koolkonna käsitlus)

Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega

Vedelateks sademeteks loetakse langevaid veepiisku: keskmise suurusega 0,25–3 mm (tavaliselt kestev lausvihm), kuni 3,5 mm, aga vahel ka kuni 8 mm (hoovihm või hoogvihm) ja 0,05–0,5 mm (uduvihm).

Tahked sademed: lumehelbed 4–5 mm, tugevas lumesajus võib helveste läbimõõt olla isegi kuni 5 cm, lumeterad 2–5 mm, rahe.

Lääne teaduskirjanduses kasutatavat sademete mõistet (inglise keeles precipitation) väljendab sel juhul termin "atmosfäärist langevad sademed" (või: "maapinnale langevad sademed", "pilvedest langevad sademed").

Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe vms kujul.

Tavaliselt mõõdetakse sademete hulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on aasta keskmine sademete hulk 520–820 mm.

Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda