Günther Reindorff
Günther-Friedrich Reindorff (26. jaanuar 1889 Peterburi – 14. märts 1974 Tallinn) oli eesti graafik ja kunstipedagoog.
| Günther Reindorff | |
|---|---|
| Sünninimi | Günther-Friedrich Reindorff |
| Sündinud |
26. jaanuar 1889 Peterburi |
| Surnud |
14. märts 1974 (85-aastaselt) Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Stieglitzi kunstikool |
| Tegevusala | graafika |
| Tuntud teoseid | "Sibeliuse "Finlandia"" |
Elulugu
muudaGünther-Friedrich Reindorff sündis kõrgema tolliametniku (prokuristi) perekonnas Venemaal Peterburis. Sõltuvalt aastaajast töötas Güntheri isa kas Tallinna või Peterburi sadamas. 1897. aastal kolis Reindorffi pere lõplikult Tallinna, kus möödus ka Günther Reindorffi lapsepõlv.
Ta lõpetas 1905. aastal Peetri Reaalkooli, aastatel 1905–1913 õppis Peterburis parun A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, teatridekoratsiooni- ja ofordiklassis, mille lõpetas tarbekunstnikuna. Reindorff oli Stieglitzi koolis üsna edukas õpilane, mitmed tema tööd on ära märgitud õpilastööde kogumikes. Kooli lõpus pälvis ta välisstipendiumi ja läks 1914. aasta veebruaris reisile. Ta peatus paar nädalat Leipzigis, et uurida graafika õppimise võimalusi ja siirdus siis Pariisi, kust tahtis sügisel Leipzigisse õppima naasta. Augustis alanud Esimene maailmasõda sundis teda pagema Hispaaniasse. Hilissügisel tuli ta Londoni, Bergeni ja Stockholmi kaudu Peterburi tagasi.
Stieglitzi kool jätkas talle stipendiumi maksmist, mis võimaldas kunstnikul täiendada end kooli töökodades ja Peterburi muuseumides, kuni ta sai kindla töökoha.[1] Pärast stipendiumi lõppu suunati Reindorff tööle Venemaa ja pärast 1918. aastat Vene SFNV Riigi Väärtpaberite Valmistamise Ekspeditsiooni Petrogradis. 1919. aastal asus ta koos selle asutusega ümber Moskvasse, kus töötas kuni 1920. aastani.
1920. aastal asus Reindorff elama Tallinna, kus peatselt läks tööle Tallinna (alates 1922. aastast Riigi) Kunsttööstuskooli. Algul oli ta joonistusõpetaja, 1922. aastast graafika õppetöökoja juhataja, 1936. aastast graafika osakonna juhataja. Ta rajas kooli graafikaklassi ja litograafia- (1920) ning trüki- ja tsinkograafiatöökoja (1923).
Günther Reindorff oli aastatel 1922–1932 ühtlasi Riigi Trükikoja konsultantkunstnik ja tegi kaastööd reklaamibüroodele. 1923. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ), 1932. aastast Rakenduskunstnike Ühingu (RaKÜ) (asutajaliige; 1935–1936 esimees), 1937 Kujutava Kunsti Sihtkapitali (KKSK) ja 1944. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.
1920.–1930. aastatel tegi Reindorff tööd mitmele reklaamibüroole, näiteks büroodele Ars (1920–1924), Ilo (1922–1924), Ole (1925–1927?), Gravis (1930. aastad).
1944. aasta Nõukogude lennuväe Tallinna suurpommitamisel põles ära tema ateljee koos kunstniku loominguga.[2] Maha põles ka Eesti Kunstimuuseum, kus oli samuti Reindorffi teoseid.[3]
Günther Reindorff harrastas liblikate kogumist, tal oli üks tollase Eesti rikkalikumaid kogusid, mis asub nüüdseks osaliselt Eesti Loodusmuuseumis.[4]
Looming
muudaGünther Reindorff on loonud hulgaliselt tarbegraafikat, sealhulgas eksliibriseid, raha-, märgi- ja postmargikavandeid ning kujundanud lisaks raamatutele ka mööblit ja muid tooteid.
Vabaloomingus saavutas ta tuntuse eelkõige joonistustega loodusmotiividel, tabades oskuslikult toonivarjundeid ja meeleolu. Väga tuntud on tema itaalia pliiatsiga loodud teosed ("Sibeliuse "Finlandiat"" peetakse kunstniku parimaks teoseks). Tema meelisžanr on maastik avarast panoraamist intiimse loodusfragmendini, millest kogu loodusläheduse juures õhkub alati kujundliku mõtlemise kultuuri. Vabajoonistuse kõrval on ta loonud kauneid estampe. Estampe ei ole tal palju, ent kõik nad esindavad tema isikupärast stiili, alates linoollõikest „Võrgukuurid” (1925). Ta on loonud ka mõned ofordid ja detailipeened linoolgravüürid, ent eriti meisterlikud on tema metsotintod, mille sumedus sobis tema romantilise nägemusega („Õhtu Vormsi saarel”, „Võrgukuurid”, 1944).[5] Tegi ka kollaažitaolises autoritehnikas oleoakvatüüpia-aplikatsioonitehnikas dekoratiivmaale.[4]
Reindorff oli Eesti Vabariigi esimeste rahatähtede kujundaja. Aastatel 1928–1940 lasti käibele tema kujundatud Eesti kroonvääringus pangatähtede seeria. Viiekroonisel pangatähel on Günther Reindorffi autoportree kalurina.
1940.–1950. aastatel lõi Reindorff oma raamatukunstialased tippteosed. Populaarsed olid Reindorffi muinasjuttude illustratsioonid. Neist tuntuim on 1951. aastal ilmunud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsete juttude" kujundus, milles avaldub kunstniku joonistaja-, ornamendilooja- ja kalligraafimeisterlikkus.[4]
Tunnustus
muuda- 1947 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane[6]
- 1958 – valiti NSV Liidu Kunstide Akadeemia korrespondentliikmeks
- 1969 – NSV Liidu rahvakunstnik
Isiklikku
muuda4. augustist 1928 kuni 27. jaanuarini 1934 (lahutatud Tallinna-Haapsalu rahukogu otsusega) oli Günther Reindorff abielus Margarethe Puhkiga (27. jaanuar 1904 – 14. mai 1980), nende poeg oli Nils Reindorff (9. oktoober 1930 – 2. november 1984).
Günther Reindorffi teine abikaasa oli nahakunstnik ja pedagoog Adele Reindorff (sünd Mels).
Mälestuse jäädvustamine
muudaLiikuri tänav Tallinnas on Nõukogude perioodil (kuni 1989. aastani) kandnud Günther Reindorffi puiestee nime.[7]
Viited
muuda- ↑ Tiina Nurk, Eesti kunstiõpilased Stieglitzi kunsttööstuskoolis, Tartu Kunstimuuseumi almanahh, 1972
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2017. Vaadatud 19. september 2013.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4796:uued-allikad-eesti-tarbekunsti-uurijatele&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3060[alaline kõdulink]
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk 436
- ↑ Mai Levin. Tipptegijad Tallinnas. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse andmise kohta, Punaväelane: Punaarmee [7. laskurdiviisi] poliitosakonna ajaleht, 7 november 1947
- ↑ http://www.eki.ee/knab/tallinn2.htm
Välislingid
muuda- Pekka Erelt. "Eestlane, kelle kunsti hindas Lenin" Eesti Ekspress, 2. august 2007
- Mari Rebane. "Tallinnas tähistati Günther Reindorffi sünniaastapäeva" ERR, 26. jaanuar 2009