Lihula klooster

Lihula klooster oli keskaegne naistsistertslaste nunnaklooster Lihulas.

Lihula kloostri asupaik tänapäeval

See rajati arvatavasti aastatel 12751285[1], Saare-Lääne piiskop Hermann von Buxhövdeni poolt.

Kloostrihoonestus paiknes Lihula linnuse vahetus läheduses ja oli ümbritsetud kastellilaadse ringmüüriga. Kloostriruumid paiknesid ümber pikliku sisehoovi. Kloostrikirik asus lõunatiivas ja selle kõrval paiknes oletatavasti kirik ilmlike jaoks. Klooster oli peamiselt Saare-Lääne piiskopkonna aadlidaamide varjupaigaks.

Lihula tsistertslaste nunnakloostri majandusmõisana asutati keskajal Kloostri mõis. Lihula tsistertslaste nunnaklooster oli oma 200 adramaa ja 300 taluga, piiskopi ja ordu kõrval Läänemaa suurimaks maavaldajaks

Samuel Waxelbergi joonistused Lihulast (1683), kui suletud kloostri hoonestus oli veel säilinud

Katoliku klooster suleti reformatsiooni järel, 16. sajandi keskpaigas Liivimaa sõdade tõttu[2] ja klooster hävines arvatavalt 1570[3].

Klooster asus Penijõe tee lõunaküljel, omaaegse Linnamäe kõrtsi (Tallinna maantee 2a) ja bussipargi territooriumi vahel. Tallinna maantee 2b asub 1878. aastal ehitatud Lihula Eliisabeti kirik.

Lihula abtissid

muuda
  • 1433 Elisabeth
  • 1526 Elisabeth
  • 1532 Margaretha Swarthoff

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Garel Püüa (27. oktoober 2007). "Arheoloogid leidsid Lihulast keskaegse nunnakloostri müürid". Lääne Elu. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2008. Vaadatud 28.10.2007.
  2. Mati Mandel. Lihula muinas-ja keskaeg. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 70–71.
  3. Lihula klooster kultuurimälestiste riiklikus registris  

Välislingid

muuda