Krāslava (läti) (latgali keeles Kruoslova, saksa keeles Kreslau, poola keeles Krasław) on linn Lätis Latgales, Krāslava piirkonna keskus. 2009. aastani oli Krāslava rajooni keskus. Asub Daugava ääres, Valgevene piirist 4-5 kilomeetri kaugusel. Linnas asub Krāslava mõis.

Krāslava

latgali Kruoslova


Pindala 9,16 km² (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 6997 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 55° 54′ N, 27° 10′ E
Krāslava (Läti)
Krāslava
Krāslava

Ajalugu muuda

Sealset linnamäge on esimest korda mainitud 9. sajandil viikingite saagades (Dynasaiforgarðr). 10. sajandil kuulus see Polotski vürstiriiki, alludes Rahvałodile. Tema abikaasa Rogneda hüüdnime Garõslava järgi on asula ka nime saanud.

Hiljem kuulus Krāslava Jersikale alluvasse Lotigola maakonda, mis pärast vürstiriigi alistumist ristisõdijatele läänistati Vissevaldele. Liivi sõja järel hakkas kuuluma Liivimaa hertsogkonda. 1626. aastal hakkas kuuluma Lüdinghausen-Wolffide suguvõsale, kes muutsid asula jesuiitide misjonipunktiks ja lasid sinna ka ehitada puidust kiriku. 1729. aastal sai Krāslavast alev.

Poola jagamisel läks asula 1772. aastal Venemaa koosseisu, kus hakkas 1902. aastal kuuluma Vitebski kubermangu. 1791. aastal ehitati välja Plateritele kuulunud Krāslava mõisa hoonetekompleks. Jaanuariülestõusu järel suleti seni linnas tegutsenud katoliku klooster. 1865. aastal valmis linna läbiv Riia–Daugavpilsi–Viciebski raudtee.

7. jaanuaril 1920 vabastasid asula Poola väed. Asulast sai linn 1923. aastal. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist oli Krāslava rajooni keskus ja jäi selleks 2009. aastani. 1940. aastal liideti linnaga Daugava vasakul kaldal asuv Priedaine.

Viited muuda

Välislingid muuda