Druja

Druja (valgevene keeles Друя) on agrolinnake (varem linn, alev ja küla) Valgevenes Viciebski oblasti Brasłaŭ rajoonis, Druja külanõukogu halduskeskus. Asub Läti piiri ääres, Daugava ja Drujka jõe ühinemiskohas. Teisel pool jõge asub Läti asula Piedruja. Raudteeliini Varapajeva–Druja lõppjaam. Aastal 2006 oli Drujas 1500 elanikku, aastal 2009 aga 1149 elanikku.

Druja
[ dr'uuja ]
valgevene Друя Druja vene Друя Druja
Druja lipp Druja vapp
Elanikke: 1149 (2009)
Koordinaadid: 55° 47′ N, 27° 27′ E

Asula järgi on nimetatud Pirgu lademe Druja kihistu.

Ajalugu

Esimest korda mainitakse aastal 1386, mil Druja oli Połacki vürstiriigi osa. Sellest ajast on säilinud nn Borisi kivi raidkirjadega XII. sajandist. Sellest ajast on säilinud ka Druja kindluse varemed Daugava kaldal.

XV-XVI sajandil oli Druja Massalskite suguvõsa käes. 1525. aastal püstitati sinna frantsisklaste mungaordu bernardiinide haru klooster ja ehitati kirik. 1579. aastal külastas Pihkva sõjakäigul Drujat kuningas Stefan Batory.

1600. aastal sai Druja endale Lew Sapieha. 1618. aastal rajas Jan Stanisław Sapieha uue kindlustatud eeslinna, mis sai nimeks Sapieżyn (Сапежын]. 1620. aastal sai Druja linnaõigused. 1632. aastal põletasid Moskva väed Druja maha. XVII-XVIII sajandil oli Druja tähtis kaubanduskeskus.

Poola jagamisel läks osa Drujast Venemaa koosseisu 1772. ja teine osa 1795. aastal. 1904. aastal avati Varapajevasse viiv raudtee. Kuni 1917. aastani oli Druja Venemaa Keisririigi koosseisus, 1919–1939 kuulus Poolale, 1939–1991 kuulus Nőukogude Liidu koosseisu. 2009. aastal sai Drujast agrolinnake.

Pilte

• 
  Borisi kivi
• 
  Druja kirik
• 
  Druja tänavavaade

Välislingid

• Agrolinnake Valgevene fotoentsüklopeedias