Ava peamenüü

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudme juures sõlmitud rahuleping, mis lõpetas ajutiselt sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas.

Pljussa vaherahu
Osa Liivi sõjast ja Kahekümneviieaastasest sõjast
Lucas Wagenaer - Fragment of the Generale pascaerte van gantsch Europa.jpg
Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vaheliste piirialade kaart, Lucas Janszoon Waghenaeri 1589. aasta kaardil
Toimumisaeg 10. august 1583
Toimumiskoht Pljussa jõe suubumiskohas Narva jõkke, 7 km kaugusel Narva linnast
Tulemus Vaherahu sõlmimine 3 aastaks, alates 29. juunist 1583. aastal
Osalised
Moskva tsaaririik Rootsi kuningriik
Väejuhid või liidrid
suursaadik, vürst Ivan Lobanov-Rostovski
duumaaadlik Ignati Tatištšev
Saadikuteprikaasi djakk, saatkonna sekretär Družina Petelin
Rootsi asehaldur Liivimaal ja Ingeris, vabahärra Pontus De la Gardie
kuninglik sõjakomissar Eestimaal, Soome asehaldur, Rootsi Riiginõukogu liige Claes Åkesson Tott

Enne rahuläbirääkimiste algust oli Pontus De la Gardie vallutanud 1580–1582 Karjalas Käkisalmi ning Ingeris Pähkinälinna, Kaprio, Jaama, Jaanilinna ja Narva. Vene vägi oli sunnitud Põhja-Eestist lahkuma.

Sõjas Poola kuninga ja Leedu suurvürsti Stefan Batoryga vallutasid Rzeczpospolita väed Pihkva ning tsaar Ivan IV oli sunnitud sõlmima Jam-Zapolski vaherahulepingu Rzeczpospolitaga.

Sisukord

Vaherahu eelläbirääkimisedRedigeeri

Rahu sõlmimisele eelnesid läbirääkimised 1583. aasta maikuus, millel lepiti kokku relvarahus kahe kuu (juuni-juuli) jooksul.

Pljussa vaherahuleping 1583Redigeeri

Rahuläbirääkimiste tulemused:

  • sõlmiti vaherahuleping (vaidlusaluste territooriumite valdusküsimusi lahendada ei suudetud ja lõplikku rahulepingut ei sõlmitud)
  • lepingut sõjavangide vahetamiseks ei sõlmitud, kuna rootslased nõudsid ühe vangivõetud venelase eest venelastelt nende poolt 3 vangistatu (soomlaste, rootslaste ja sakslaste) vabastamist. Vangide vabastamise lepingut valmistasid ette Oudova vojevood Mihhail Golovin ja Narva asehaldur Karl Henriksson Horn.

Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad:

Moskva tsaaririik säilitas Neeva jõe suudmeala koos Pähkinälinna linnusega ning piir kulges Karjala kannasel mööda Siestarjoke.

Rootsi ja Moskva alade piirijõgi oli Ingeris Koporje maakonda ja Orehhovo maakonda eraldav Strelna jõgi.

Pljussa vaherahu sõlmiti kolmeks aastaks, kuid 1585. aastal pikendati 1590. aastani. 1590. aastal puhkes jälle sõjategevus Rootsi ja Vene vahel, mille lõpetas 1595. aastal juba lõpliku Täyssinä rahu sõlmimine.

Pljussa vaherahuleping 1585Redigeeri

Pljussas pikendati 28. detsembril 1585 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 1583. aastal sõlmitud vaherahu veel 4-ks aastaks alates 6. jaanuarist 1586 kuni 6. jaanuarini 1590. aastani.

Vaherahuläbirääkimistel osalesid:

Rahuläbirääkimiste tulemused:

  • lepiti kokku vaherahu pikendamises veel 4 aastaks.
  • kavandati 20. juulil 1586 uued läbirääkimised rahulepingu sõlmimiseks

1585. aasta Pljussa vaherahulepingu läbirääkimiste ajal hukkus 5. novembril Pontus De la Gardie Pljussa jõelt Narva jõele tulles paadisõidul.

On arvatud, et Pljussa vaherahu koos 1582. aastal sõlmitud Moskva ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud Jam-Zapolski vaherahuga lõpetas Liivi sõja.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri