10. august
kuupäev
<< August >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | ||||||
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
30 | 31 | |||||
2021 |
10. august on Gregoriuse kalendri 222. (liigaastal 223.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. juuli (1901–2099).
SündmusedRedigeeri
EestisRedigeeri
- 1767 – Moskvas arutas komisjon Katariina II Venemaa seadustekogu projekti, mis muu hulgas nägi ette Balti kubermangude poliitilise korralduse erinevuse (vt Balti erikord) kaotamise Venemaast[1]. Balti saadikud püüdsid teha kõik, et projekti ei rakendataks Eesti- ja Liivimaa suhtes[1].
- 1855 – Krimmi sõda: Riia meremiilits, kus on ka u 300 eestlast, osales edukalt Väina jõe suudmes toimunud tõrjeoperatsioonis Inglise laevade vastu[2].
- 1874 – Carl Robert Jakobson korraldas oma Kurgja talus Eesti esimese künnivõistluse.
- 1937 – Tallinnas võeti pidulikult vastu laskmise MM-ilt saabunud sportlasi, kes võitsid kokku 85 kuld-, 54 hõbe- ja 31 pronksmedalit[2].
- 1944 – Teine maailmasõda: lõppesid 27. juulil alanud Sinimäe lahingud – ägedaimaid ja ohvriterohkeimad, mida Eestis ealeski on peetud. Algas Punaarmee suurpealetung Kagu-Eestis.
- 1981 – EKP Keskkomitee Büroo arutas Eesti NSV elanike internatsionalistliku ja patriootliku kasvatamise küsimust, võeti vasti 11-leheküljeline otsus.[3]
- 1988 – ajaleht Rahva Hääl avaldas Molotovi-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli eestikeelse tõlke.
- 1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse, mis mõningal määral piiras muulaste õigusi. Protestiks selle vastu toimusid 10. – 19. augustini Tallinna autobussikoondises ja veel mõnes venekeelsetes ja venemeelsetes ettevõttes streigid. Pealinna transpordiprobleeme aitasid nendel päevadel lahendada autojuhid teistest linnadest ja rajoonidest.
- 1993 – Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Narva-Jõesuu, Põlva, Rapla, Räpina ja Võhma said linna staatuse.
- 1993 – AS ELT Kaart ja Eesti Sotsiaalpank sõlmisid lepingu Eesti esimese pangakaardi – ELT kaardi kasutuselevõtuks. [4]
- 1994 – Värskas kohtusid Pihkva oblasti Petseri rajooni Kulje ja Krupa külanõukogu esindajad ning Värska valla ja Setu Kongressi vanematekogu eestseisus.
- 2005 – helikopteriõnnetus Tallinna lähedal 10. augustil 2005: Copterline'ile kuuluva helikopteri õnnetus Aegna lähedal.
MaailmasRedigeeri
- 955 – Otto I võitis Lechfeldi lahingus ungarlasi, sellega lõppesid ungarlaste rüüsteretked Ida-Frangi riigis.
- 997 – Mauride vägi Al-Mansur Ibn Abi Amiri juhtimisel hävitas Santiago de Compostela, jäätes aga seal asuva apostli haua puutumata.
- 1566 – Hollandis puhkesid fanaatikute kalvinistide ikonoklastilised mässud.
- 1583 – Pljussa vaherahuga lõpetati sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel Liivi sõjas.
- 1627 – Prantsuse väed asusid kardinal Richelieu juhtimisel piirama La Rochelle'i, kus asusid hugenotid.
- 1628 – Rootsi sõjalaev Vasa uppus oma esmareisil Stockholmi sadama lähedal, hukkus 30–50 inimest.
- 1664 – Vasvari vaherahu lõpetas sõja Osmanite riigi ja Saksa-Rooma keisririigi vahel ning nõudis vaenutsevate vägede lahkumist Transilvaaniast.
- 1680 – Mehhikos algas pueblode ülestõus.
- 1741 – Preisi kuningas Friedrich II vallutas Wroclawi.
- 1787 – Türgi kuulutas Venemaale sõja, kartes selle plaane Gruusia vastu.
- 1792 – Prantsuse revolutsioon: rahvahulgad ründasid Tuileries' paleed ja arreteerisid Prantsuse kuningas Louis XIV, kukutades monarhia.
- 1793 – Pariisis Louvre'is avati endises kuningalossis muuseum.
- 1793 – Bastille väljakule Pariisis püstitati Vana-Egiptuse jumalanna Isise raidkuju.[5]
- 1809 – Ecuador kuulutas end Hispaania asumaadest esimesena iseseisvaks.
- 1813 – Kuuenda koalitsiooni sõda: Austria kuulutas Napoleonile sõja.
- 1842 – Lord Ashley kaevandusseadus keelas Britannia naistel ja alla 10-aastastel lastel maa all töötamise.
- 1866 – Boliivia ja Tšiili sõlmisid lepingu, mille kohaselt Boliivia kaotas pääsu Vaiksele ookeanile. Ookeani rannariba läks Tšiilile.
- 1893 – Rudolf Dieseli esimene testmootor töötas Maschinenfabrik Augsburgis omal jõul.
- 1904 – Vene-Jaapani sõda: Jaapani laevastik lõi Port Arturi lähedal Venemaa laevastikku.
- 1913 – Bukarestis sõlmiti rahu, mis lõpetas Teise Balkani sõja.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Prantsusmaa kuulutas Austria-Ungarile sõja.
- 1919 – loodi Läti merevägi.
- 1919 – Vene kodusõda: Inglise ja Venemaa valgekaartlaste väed lõid Põhja-Dvinaal Nõukogude vägesid.
- 1920 – Sèvres'i kokkuleppega jagati Otomani impeerium.
- 1934 – Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt avaldas käsu hõbeda natsionaliseerimiseks[6].
- 1945 – Jaapan lubas Teises maailmasõjas alistuda, kui Hirohito võib troonile jääda.
- 1962 – NSV Liit lükkas tagasi USA inspektsiooniplaani, mis on iga desarmeerimislepingu osa.
- 1986 – esimest korda toimusid Vormel 1 võistlused idabloki riigis – Hungaroringil toimus esimene Ungari GP.
- 1990 – Araabia maade riigipead mõistsid hukka Iraagi invasiooni Kuveiti ning saatsid oma kaitsejõud Saudi Araabiasse. Iraagi president Saddam Hussein kutsus moslemeid "pühasse sõtta" välisriikide vägede vastu.
- 1991 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased ja horvaadid vahetasid oma kuulutamata sõjas esimest korda vange.
- 1994 – Bangladeshi feminist ja kirjanik Taslima Nasrin põgenes Rootsi, sest islami äärmuslased ähvardasid teda tappa.
- 1995 – kaks Saddam Husseini tütart, nende mehed ja rühm ohvitsere põgenesid Iraagist Jordaaniasse. Kuningas Hussein lubas neile poliitilist varjupaika.
- 2011 – Hiina esimene lennukikandja Liaoning tegi oma esimese proovisõidu.
SündinudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Sündinud 10. augustil
- 1397 – Albrecht II, Saksa kuiningas
- 1520 – Madeleine de Valois, šoti kuninganna
- 1645 – Eusebio Kino, itaalia katoliiklasest misjonär
- 1845 – Abai Kunanbajev, kasahstani poeet
- 1869 – Laurence Binyon, suurbritannia poeet
- 1874 – Herbert Hoover, ameerika riigimees, president
- 1876 – Jüri Marksoo, eesti omavalitsustegelane
- 1878 – Alfred Döblin, saksa kirjanik
- 1896 – Milena Jesenská, tšehhi ajakirjanik, kirjanik, toimetaja ja tõlkija
- 1898 – Jack Haley, ameerika näitleja
- 1900 – Arthur Espie Porritt, Uus-Meremaa poliitik ja sportlane
- 1900 – Wilhelm Petersen, saksa kunstnik
- 1902 – Norma Shearer, ameerika näitleja
- 1902 – Curt Siodmak, ameerika teaduskirjanik
- 1912 – Jorge Amado, Brasiilia kirjanik
- 1913 – Wolfgang Paul, saksa füüsik, Nobeli auhind 1993
- 1923 – Rhonda Fleming, ameerika näitleja
- 1928 – Jimmy Dean, ameerika laulja
- 1938 – Mati Tarma, eesti tehnikateadlane ja omavalitsustegelane
- 1939 – Kate O'Mara, suurbritannia näitlejatar
- 1940 – Bobby Hatfield, ameerika laulja
- 1941 – Valeri Prohhorov, vene näitleja
- 1941 – Helgi Sallo, eesti laulja
- 1943 – Ronnie Spector, ameerika laulja
- 1947 – Ian Anderson, ameerika muusik
- 1949 – Reet Kudu, eesti ajakirjanik, kirjanik ja koreograaf
- 1951 – Mikk Sarv, eesti rahvaluuleteadlane
- 1952 – Daniel Hugh Kelly, ameerika näitleja
- 1952 – Juhan Maiste, eesti kunstiteadlane ja -õppejõud
- 1959 – Rosanna Arquette, ameerika näitleja
- 1960 – Antonio Banderas, Hispaania näitleja
- 1963 – Andrew Sullivan, ameerika ajakirjanik
- 1965 – Claudia Christian, ameerika näitleja
- 1965 – John Starks, ameerika korvpallur
- 1967 – Mart Sander, eesti laulja ja dirigent, saatejuht
- 1970 – Navitrolla, eesti maalikunstnik
- 1970 – Kai Kallastu, eesti laulja ja vokaalpedagoog
- 1971 – Justin Theroux, ameerika näitleja
- 1971 – Roy Keane, iiri jalgpallur
- 1987 - Kristjan Üksküla, eesti näitleja
SurnudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Surnud 10. augustil
- 1845 – Karl Wilhelm Naundorff, saksa leidur ja kellassepp
- 1905 – Georges Nagelmackers, Belgia ratsutaja
- 1966 – Albert Üksip, eesti näitleja ja botaanik
- 1980 – Yahya Khan, Pakistani poliitik
- 1994 – Revilo P. Oliver, USA filoloog
- 2010 – Antonio Pettigrew, Ameerika Ühendriikide sprinter ja treener
PühadRedigeeri
NimepäevRedigeeri
IlmarekordidRedigeeri
- ...
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 102
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 132
- ↑ Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 113
- ↑ Uue aja asjad: Raha ja pangad, ETV
- ↑ Graham Hancock, Robert Bauval. Talisman : pühad linnad, salausk. Tallinn, 2007, lk. 406
- ↑ Hõbeda natsionaliseerimine Ameerikas. Vaba Maa, 11. august 1934, nr. 186, lk. 1.