Ava peamenüü

Rudolf Christian Karl Diesel (18. märts 1858 Pariis29. september 1913 La Manche) oli saksa insener, diiselmootori leiutaja.

Rudolf Diesel
Diesel 1883.jpg
Sündinud 18. märts 1858
Pariis, Prantsusmaa
Surnud 29. september 1913 (55-aastaselt)
La Manche
Abikaasa(d) Martha Diesel
Teadlaskarjäär
Tuntumad tööd Diiselmootor
Tunnustus Elliott Cressoni medal
Allkiri
Unterschrift Rudolf Diesel.jpg

Ta lõpetas 1873 reaalkooli ja lõpetas 1875 Augsburgi polütehnilise kooli parima õpilasena. Müncheni tehnikakõrgkooli lõpetas ta 1880 parimate tulemustega kooli asutamise ajaloost alates.

Diesel töötas pärast seda 2 aastat Šveitsis Winterthuris, seejärel Pariisis. 27. veebruaril 1892 andis ta sisse taotluse patendi saamiseks uuele ratsionaalsele soojusajamile. 23. veebruaril 1893 saigi ta patendi diiselmootorile. Sama aasta juulis jõudis ta oma masina katsetamiseni. Masin oli 3 meetrit pikk ja selle sees oli 80-atmosfäärine rõhk. Seadme kütuseks oli õhu ja kivisöetolmu (?) (väidetavalt hoopis ammoniumi aur) segu, mille süttimisel masina korpus plahvatas ning oleks äärepealt tapnud Dieseli ja tema kolleegid. Esimene töötav mootori prototüüp valmis 17. veebruaril 1894. See töötas minut aega võimsusega 13 hobujõudu.

Parandatud mudel valmis 1897 Augsburg-Nürnbergi Masinavabrikus (Maschinenfabrik Augsburg Nürnbergi, alates 1906 MAN AG). Selle kasutegur oli 26,2%, mis märgatavalt ületas selleaegse ottomootori 20% ja aurumasina 12% kasuteguri ning kutsus esile töösturite elava huvi.

Patent diiselmootorile

1. jaanuaril 1898 alustas tööd diiselmootoreid tootev ettevõte. Esimene diiselmootor võeti kasutusele USAs õlle tootmisel. Sügisel 1900 loodi Londonis diiselmootorite tootmiseks ettevõte. Esimene diiselmootoriga laev valmis 1903. 1908 loodi esimene väike diiselmootor, esimene diiselmootoriga veoauto ja esimene diiselmootoriga vedur. Esimene diiselmootoriga sõiduauto oli Mercedes-Benz 260D (1936).

Ehkki Diesel sai miljonäriks, ei olnud ta hea ärimees. Ta sattus suurtesse rahalistesse raskustesse. Rohked kohtuprotsessid patendiõiguste pärast laastasid Dieseli tervise ja ta oli ravil Neuwittelsbachi vaimuhaiglas.

29. septembril 1913 suundus Rudolf Diesel praamil "Dresden" Antwerpenist Londonisse. Ta tundus olevat heas tujus, ent pärast õhtul kajutisse sisenemist ei näinud teda enam keegi. Hommikul leiti kajutist vaid kohver väikese rahasumma ja suure hulga võlakirjadega. Tema päevikus oli tema surmapäev märgitud ristiga.

18. oktoobril leidsid kalurid Lõuna-Hollandist Schelde jõe suudme lähedalt hästi riietatud mehe surnukeha, mille jätsid kombe kohaselt merre, ent tema sõrmused tõid maale ning Dieseli poeg tundis ära oma isa sõrmused. Rudolf Dieseli surma asjaolud ei selgunud.

Rudolf Dieseli raamat Solidarismus ilmus eesti keeles 1910. aastal Konstantin Pätsi tõlkes.

KirjandusRedigeeri