Ava peamenüü

Samuel Nilsson, Hässle mõisast (surnud 1607 Tartu lähedal) oli Rootsi sõjaväelane.

Samuel Nilsson sündis Stockholmi kodaniku Nils Jönssonsi pojana. Sigismundi ja hertsog Karli vahelise võimuvõitluse ajal, 1598. aastal Linköpingis toimunud Stångebro lahingus juhtis ta hertsog Karli jalaväge. Tema ja Anders Lennartssoni väeüksustel oli märkimisväärne osa hertsog Karli juhitud mässuliste võidus. 1599. aastal osales sõjategevuses Soomes ja koos Carl Carlsson Gyllenhielmiga Kalmari lossi piiramisel.

Poola-Rootsi sõja ajal 1600. aastal määrati jalaväeülemaks Liivimaal, ning osales Viljandi (1600) ja Koknese (1601) vallutamisel. 3. novembril 1601. aastal määras kuningas Karl IX ta Narva asehalduriks (Täyssinä rahu tõttu oli Ingerimaa Vene haldusalas ja Ivangorodi vojevoodiks sel ajal Mihhail Glebovitš Saltõkov[1]), kuid osales samal ajal ka sõjategevuses Liivi- ja Eestimaal.

1604. aastal sai ta Rootsi aadlikuks. Pärast 1605. aastal toimunud Salaspilsi lahingut (Kircholmi lahing) juhtis ta sõjaväeüksust Liivimaal ja hukkus Rootsi-Poola sõjas, 1607. aastal Tartu lähedal.

Talle kuulus Hässle mõis (Hessle) Upplandis.

PerekondRedigeeri

Ta oli abielus Carin Andersdotter Cruusiga[2], kes oli Edeby, Värnsta ja Lundby härra Anders Larsson Cruusi (1548–1591) ja Porvoost pärit Kristina Flemingi (surn.1578) tütar. Kristina Fleming oli Peder Johansson Flemingi (surn.1562) ja Hålbonäsis pärit Karin Håkansdotteri (surn.1578) tütar. Abikaasa vend Jesper Andersson Kruse (aastast 1625 Cruus af Edeby[3]) (1576–1647) oli ooberst Liivimaal, osales samuti Poola-Rootsi sõjas ja langes koos hilisema Haapsalu asehalduri, ooberst Christer Sommega 1601. aasta Koknese lahingus poolakate kätte vangi.[4]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Eelnev:
...
Narva asehaldur
16011607
Järgnev:
Philipp von Scheiding