Hastfer
Hastfer, varem Haversforde (vene keeles Гастфер, rootsi keeles ka Hastfehr) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Ajalugu muuda
Päritolu ja varasem ajalugu muuda
Hastferid said oma nime Saksamaa Corvey abtkonnas Forsti ja Holzmindeni lähedal asunud Haversforde küla järgi. 1176. aastal on nimetatud villicus Herenfridust ja tema poega Brunot, kes oli ministeriaal. Ürikuliselt on esimesi teateid suguvõsa kohta aastast 1243, mil on mainitud Arnoldus de Haversfordet.[1] Haversforded olid Eversteini krahvide, Lippe isandate ja Corvey abtide vasallid.[2] Vestfaalis kustus suguvõsa XVI sajandil.[3]
Suguvõsa liikmeid muuda
- Bertoldus Haversforde (suri pärast 1365), Tallinna toomkapiitli dekaan
- Nikolaus Hastfer (suri pärast 1459), Tartu toomhärra
- Jürgen Hastfer (mainitud 1481 ja 1487), Kandle mõisnik. Suguvõsa Kandle (saksa k. Haus Kandel) suguvõsaliin[4]
- Hans Hastfer (mainitud 1481, 1525, 1527), Virumaa Rakvere kihelkonna Kaarli ja Telliste mõisnik, meeskohtunik. Suguvõsa (saksa k. Haus Sommerhusen) suguvõsaliin[5]
- Odert Hastfer (mainitud 1475, 1530), Virumaa Kadrina kihelkonna Undla mõisnik. Suguvõsa (saksa k. Haus Kiekel) suguvõsaliin[6].
- Heinrich Hastfer (mainitud 1488, 1529), Virumaa Kadrina kihelkonna Tõdva-Kõnnu mõisnik ja Haljala kihelkonna Aaspere mõisnik
- Heinrich Hastfer (suri 1518), Simuna kihelkonna Rohu, Järva-Jaani kihelkonna Einmanni, Rapla kihelkonna Kehtna mõisnik
- Claus Hastfer (suri pärast 1541), Saare-Lääne piiskopkonna Läänemaa stiftifoogt, mõisaomanik
- Georg von Hastfer (suri 1597), Virumaa Haljala kihelkonna Kandle mõisnik
- Ewold Hastfer (1596–1678), Harjumaa meeskohtunik, Kostivere ja Udeva mõisnik
- Helmold Hastfer (suri enne 1623), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
- Jakob Hastfer (suri enne 1641), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Regensburgi komandant, meeskohtunik, Kostivere, Udeva mõisaomanik
- Heinrich Hastfer (mainitud 1637, 1642), Eestimaa Kiikla ja Liivimaa Mõisamaa, Loberģi ja Kõnnu mõisnik
- Karl Hastfer (maeti 1665), Eestimaa rüütelkonna peamees (1653–1657), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
- Heinrich Hastfer (suri 1672), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
- Johann Hastfer (1608−1674), Rootsi sõjaväelane (major), Rootsi riiginõunik, Eestimaa rüütelkonna peamees (1647–1650), Eestimaa maanõunik, Aaspere ja Saku mõisa, Hageri-Maidla ning Tõdva-Kõnnu mõisa omanik, Suguvõsa Virumaal Haljala kihelkonna (saksa k. Haus Kattentack) suguvõsaliin[8]. Maetud Tallinna toomkirikusse, kus asub ka J. Hastferi hauamonument-epitaaf.
- Adam Bernhard Hastfer (1648−1676), kammerhärra, Aaspere, Kihlevere ja Saku mõisnik
- Odert Hastfer (suri enne 1677), Rootsi sõjaväelane (ooberst), rügemendikomandör, Kiikla, Kõnnu mõisnik
- Krahv Jakob Johann Hastfer (1647−1695), Rootsi sõjaväelane feldmarssal, Liivimaa kuberner ja Liivimaa kindralkuberner, Tartu ülikooli kantsler, mõisaomanik Rootsis
- Wilhelm Heinrich Hastfer (suri 1704), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Põhjasõja aegse Virumaa maamiilitsarügemendi ülem, Eestimaa maanõunik, Aaspere, Maidla, Kihlevere, Saue mõisnik
- Georg Hastfer (suri enne 1710), Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
- Johann Hastfer (suri pärast 1710), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Virumaa Rakvere kihelkonna Piira mõisnik
- Heinrich Hastfer (1651−1724), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Põhjasõja aegse Liivimaa Tartu maamiilitsapataljoni ülem, Kiikla ja Vaiatu mõisaomanik
- Krahv Ewold Hastfer (1675−1695), Rootsi sõjaväelane (ooberst)
- Vabahärra Johan Hastfer (1692−1769), Rootsi sõjaväelane (ooberst), rügemendikomandör, mõisaomanik Rootsis, 1731. aastast vabahärra. Suguvõsa Rootsi suguvõsaliin
- Vabahärra Gustav Berndt Hastfer (1695−1759), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), 1731. aastast vabahärra. Suguvõsa Rootsi suguvõsaliin
- Otto Jürgen von Hastfer (u 1700−maeti 1773), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik), Eestimaa maanõunik, Eestimaa konsistooriumi president, Virumaa Rakvere kihelkonna Sõmeru, Harjumaa Keila kihelkonna Üksnurme, Harjumaa Rapla kihelkonna Kabala, Kuusiku mõisnik. Suguvõsa Virumaa (saksa k. Haus Sommerhusen) II suguvõsaliin[9]
- Georg Johann von Hastfer (1724−1798), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Sõmeru, Üksnurme mõisnik
- Vabahärra Heinrich Gustav von Hastfer (1731−1799 Hulja), Kandle mõisnik
- Berndt Johan Hastfer (1737−1809), Rootsi ooberst, Venemaa brigadir, rügemendikomandör
- Karl Ludwig von Hastfer (1768−1816), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Lõuna suurtükiväeringkonna ülem
- Otto Heinrich von Hastfer (1769 Sõmeru − 1824 Peterburi), Venemaa keiserliku mereväe kindralmajor, fregatikomandör, Tallinna sadamakapten
- Georg Heinrich von Hastfer (1804−1881), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
- Otto Georg von Hastfer (1805−1873), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), polgu- ja brigaadikomandör
- Pavel Jegorovitš Hastfer (1854−1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Doni ja Harkovi hobusekasvanduse ülem
- Mihhail Pavlovitš Hastfer (1900−1989), pedagoogikateaduse kandidaat, professor, pedagoog, bibliograaf
Hastferi suguvõsa mõisavaldused muuda
- Eestimaa:
- Aaspere (Kattentack) (u 1498−1700), Arkna (Arknal) (1772−pärast 1782), Avanduse (Awandus) (1496−1510), Erra (Erras) (kuni 1693, kaasvaldus), Haimre (Heimar) (1681−1724), Hiinurme (Idenorm) (1573−pärast 1586), Kaarli (Alt-Sommerhusen) (XV sajand−1668), Kabala (Kappel) (u 1626−1783), Kandle (Kandel) (1487−1690ndad ja enne 1765−1788), Karula (Karrol) (1775−1783), Kihlevere (tollal Kõnnaste) (Kichlefer, tollal Köndes) (enne 1453−1563 ja 1670−XVII sajandi lõpp), Kiikla (Kiekel) (1521−1691), Koordi (Kirrisaar) (1483−1485), Kostivere (Kostifer) (1615−u 1686), Kuusiku (Saage) (enne 1716−1724 ja 1765—pärast 1796), Kõrve (Corpes) (u 1500−1517), Kõrvetaguse (Körwentack) (1777−enne 1787), Lante (Lante, tollal Lanthi) (oli 1336), Lellapere (Lellafer) (1626−1708), Maidla (Wredenhagen) (1670−1686), Peeri (Perifer, tollal Korküll) (1675−1691), Pruuna (Tois) (1750ndad), Rohu (Rocht) (1489−1494), Saku (Sack) (1660ndad−1699), Sõmeru (Neu-Sommerhusen) (1642−1781), Telliste (Tellist, varem Teylis) (1487−1556), Toomla (Thomel) (1521−1545), Tuimõisa (Poltsum) (1460ndad), Udeva (Uddewa) (1629−u 1678), Undla (Undel) (u 1336−1525), Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) (enne 1716−pärast 1720), Varudi (Wardes) (kuni 1540), Vatku (Wattküll, tollal Jeienam) (1486−1533), Voka (Choudleigh, tollal Kollota) (1614−1626), Üksnurme (Uxnorm) (1612−1795)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Liivimaa läti distrikt:
- Stockholmi lään:
- Norrnäs (XVII sajandil), Seggesta (XVII sajandil)
- Södermanlandi lään:
- Claesdorp (XVII sajandil), Sjöholm (XVII sajandil), Vibyholm (XVII sajandil)
Varia muuda
Hastferite pärandiks on mitmed kohanimed Eestis ja Lätis. Nende järgi on oma nime saanud Virumaal Aaspere ja Tartumaal ilmselt Astuvere. Lätis on nende nimest tulenenud Āstere. Lisaks sellele on XVII sajandil elanud Carl von Hastferi eesnimest tulenenud Kaarli mõisa nimi.
Viited muuda
- ↑ Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1984, lk 8.
- ↑ Oeynhausen, Julius Graf von. Der Stierkopf. – Der Deutsche Herold. V. Jahrgang. Nr 3. Berlin: 1874, lk 26.
- ↑ Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 857.
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Jürgen Hastfer, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 100
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Sommerhusen, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 102
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Kiekel, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 107
- ↑ J. Hastferi hauamonument epitaaf, N. Millich, 1676 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 12.12.2023)
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Kattentack, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 109
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Sommerhusen II, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 104
Kirjandus muuda
- EAA, f. 1674, n. 2, s. 95 (Hastferi suguvõsa).
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 314.
- Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. III kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1927. Lk 492-495 [1] [2].
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 95-111 [3].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1984. Lk 8-9.
- Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 857-858.
- Oeynhausen, Julius Graf von. Der Stierkopf. – Der Deutsche Herold. V. Jahrgang. Nr 3. Berlin: 1874. Lk 26-29. Siin: lk 26 [4].
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 115-116 [5].
- Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. – Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960. Lk 109-110, 111.