Hastfer

Hastfer, varem Haversforde (vene keeles Гастфер, rootsi keeles ka Hastfehr) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Hastferi suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Hastferid said oma nime Saksamaa Corvey abtkonnas Forsti ja Holzmindeni lähedal asunud Haversforde küla järgi. 1176. aastal on nimetatud villicus Herenfridust ja tema poega Brunot, kes oli ministeriaal. Ürikuliselt on esimesi teateid suguvõsa kohta aastast 1243, mil on mainitud Arnoldus de Haversfordet. Haversforded olid Eversteini krahvide, Lippe isandate ja Corvey abtide vasallid. Vestfaalis kustus suguvõsa XVI sajandil.

Suguvõsa liikmeid

• Nikolaus de Haversfordae, (mainitud allikates 1287, 1306), rüütel, Taani kuninga vasall Põhja-Eestis, Harju-Viru rüütelkonna liige
• Bertoldus Haversforde (suri pärast 1365), Tallinna toomkapiitli dekaan
• Nikolaus Hastfer (suri pärast 1459), Tartu toomhärra

Rootsi riiginõunik ja Eestimaa rüütelkonna peamees (1647–1650) Johann Hastferi hauamonument-epitaaf Tallinna toomkirikus

• Claus Hastfer (suri pärast 1541), Saare-Lääne piiskopkonna Läänemaa stiftifoogt (1519–1534), mõisaomanik
• Helmold Hastfer (suri enne 1623), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
• Jakob Hastfer (suri enne 1641), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Regensburgi komandant, meeskohtunik, Kostivere, Udeva mõisnik
• Karl Hastfer (maeti 1665), Eestimaa rüütelkonna peamees (1653–1657), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
• Heinrich Hastfer (suri 1672), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
• Johann Hastfer (1608−1674), Rootsi sõjaväelane (major), Rootsi riiginõunik, Eestimaa rüütelkonna peamees (1647–1650), Eestimaa maanõunik, Aaspere ja Saku mõisa, Hageri-Maidla ning Tõdva-Kõnnu mõisnik
• Odert Hastfer (suri enne 1677), Rootsi sõjaväelane (ooberst), rügemendikomandör, Kiikla, Kõnnu mõisnik

Liivimaa kindralkuberner krahv Jakob Johann Hastfer (1647−1695)

• Krahv Jakob Johann Hastfer (1647−1695), Rootsi sõjaväelane feldmarssal, Liivimaa kuberner ja Liivimaa kindralkuberner, Tartu ülikooli kantsler, mõisaomanik
• Wilhelm Heinrich Hastfer (suri 1704), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Põhjasõja aegse Virumaa maamiilitsarügemendi ülem, Eestimaa maanõunik, Aaspere, Maidla, Kihlevere, Saue mõisnik
• Georg Hastfer (suri enne 1710), Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
• Heinrich Hastfer (1651−1724), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Põhjasõja aegse Liivimaa Tartu maamiilitsapataljoni ülem, Kiikla ja Vaiatu mõisaomanik
• Krahv Ewold Hastfer (1675−1695), Rootsi sõjaväelane (ooberst)
• Vabahärra Johan Hastfer (1692−1769), Rootsi sõjaväelane (ooberst), rügemendikomandör, mõisaomanik Rootsis, 1731. aastast vabahärra. Suguvõsa Rootsi suguvõsaliin
• Otto Jürgen von Hastfer (u 1700−maeti 1773), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik), Eestimaa maanõunik, Eestimaa konsistooriumi president, Sõmeru, Üksnurme, Kabala ja Kuusiku mõisnik
• Berndt Johan Hastfer (1737−1809), Rootsi ooberst, Venemaa brigadir, rügemendikomandör

Vabahärra Berndt Johan Hastfer (1737−1809)

• Karl Ludwig von Hastfer (1768−1816), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Lõuna suurtükiväeringkonna ülem
• Otto Heinrich von Hastfer (1769−1824 Peterburi), Venemaa keiserliku mereväe kindralmajor, fregatikomandör, Tallinna sadamakapten
• Georg Heinrich von Hastfer (1804−1881), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Otto Georg von Hastfer (1805−1873), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), polgu- ja brigaadikomandör
• Pavel Jegorovitš Hastfer (1854−1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Doni ja Harkovi hobusekasvanduse ülem
• Mihhail Pavlovitš Hastfer (1900−1989), pedagoogikateaduse kandidaat, professor, pedagoog, bibliograaf

Hastferi suguvõsa mõisavaldused

Aaspere mõis. Hastferite pikaaegne valdus

Claesdorpi loss

Vibyholmi loss 1670. aastatel

• Eestimaa:
  • Aaspere (Kattentack) (u 1498−1700), Arkna (Arknal) (1772−pärast 1782), Avanduse (Awandus) (1496−1510), Erra (Erras) (kuni 1693, kaasvaldus), Haimre (Heimar) (1681−1724), Hiinurme (Idenorm) (1573−pärast 1586), Kaarli (Alt-Sommerhusen) (XV sajand−1668), Kabala (Kappel) (u 1626−1783), Kandle (Kandel) (1487−1690ndad ja enne 1765−1788), Karula (Karrol) (1775−1783), Kihlevere (tollal Kõnnaste) (Kichlefer, tollal Köndes) (enne 1453−1563 ja 1670−XVII sajandi lõpp), Kiikla (Kiekel) (1521−1691), Koordi (Kirrisaar) (1483−1485), Kostivere (Kostifer) (1615−u 1686), Kuusiku (Saage) (enne 1716−1724 ja 1765—pärast 1796), Kõrve (Corpes) (u 1500−1517), Kõrvetaguse (Körwentack) (1777−enne 1787), Lante (Lante, tollal Lanthi) (oli 1336), Lellapere (Lellafer) (1626−1708), Maidla (Wredenhagen) (1670−1686), Peeri (Perifer, tollal Korküll) (1675−1691), Pruuna (Tois) (1750ndad), Rohu (Rocht) (1489−1494), Saku (Sack) (1660ndad−1699), Sõmeru (Neu-Sommerhusen) (1642−1781), Telliste (Tellist, varem Teylis) (1487−1556), Toomla (Thomel) (1521−1545), Tuimõisa (Poltsum) (1460ndad), Udeva (Uddewa) (1629−u 1678), Undla (Undel) (u 1336−1525), Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) (enne 1716−pärast 1720), Varudi (Wardes) (kuni 1540), Vatku (Wattküll, tollal Jeienam) (1486−1533), Voka (Choudleigh, tollal Kollota) (1614−1626), Üksnurme (Uxnorm) (1612−1795)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kõnnu (Kondo) (1642−1677), Mõisamaa (Moisama) (1557−? pandi-, ?−pärast 1637 pärusvaldus), Vaiatu (Somel) (1680−pärast 1688)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Āstere (Poickern) (1500−1796), Dreiliņi (Badenhof) (1518−1796), Idus (Idwen) (oli 1724, rendivaldus), Ikšele (Uexküllshof) (1523−1527), Loberģi (Blumbergshof, tollal Buschhof) (kuni 1642), Meņģele (Altenwoga) (XV sajandi 2. pool)
• Stockholmi lään:
  • Norrnäs (XVII sajandil), Seggesta (XVII sajandil)
• Södermanlandi lään:
  • Claesdorp (XVII sajandil), Sjöholm (XVII sajandil), Vibyholm (XVII sajandil)

Varia

Hastferite pärandiks on mitmed kohanimed Eestis ja Lätis. Nende järgi on oma nime saanud Virumaal Aaspere ja Tartumaal ilmselt Astuvere. Lätis on nende nimest tulenenud Āstere. Lisaks sellele on XVII sajandil elanud Carl von Hastferi eesnimest tulenenud Kaarli mõisa nimi.

Kirjandus

• EAA, f. 1674, n. 2, s. 95 (Hastferi suguvõsa).
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 314.
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. III kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1927. Lk 492-495 [1] [2].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 95-111 [3].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1984. Lk 8-9.
• Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 857-858.
• Oeynhausen, Julius Graf von. Der Stierkopf. – Der Deutsche Herold. V. Jahrgang. Nr 3. Berlin: 1874. Lk 26-29. Siin: lk 26 [4].
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 115-116 [5].
• Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. – Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960. Lk 109-110, 111.

Välislingid

• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust