Āstere mõis

Āstere mõis (saksa keeles Poickern, läti keeles Āsteres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Praegu asub Lätis Limbaži piirkonnas Viļķene vallas Āstere asulas. Mõisa peahoone asub Āstere järve idakaldal, valla keskusest Viļķenest 9,5 kilomeetri kaugusel.

Āstere mõis (Läti)
Āstere mõis
Asendikaart
Āstere mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil täistatud numbriga 18

AjaluguRedigeeri

Āstere mõisa ajalugu kuni 1920Redigeeri

Mõis kujunes Lemsalu linnuselääni Koskullidele kuulunud Šķirstiņi mõisa maadele. XVI sajandil ostis need maad H. Orgis, pannes aluse Āstere mõisale. Hiljem kuulus see Hastferidele, kelle järgi sai mõis oma lätikeelse nime. Rootsi ajal kuulus mõisale kolm küla: Ais Essar, Ghirden ja Poikern.[1] Johann Hastfer pani mõisa aastal 1796 Reinhold Friedrich von der Ostenile panti ja viimane omandas aastal 1821 mõisa pärusvaldusena. Aastal 1845 ostis Georg Friedrich von der Osten-Sacken Dreiliņi ja Āstere mõisad teistelt pärijatelt välja, ent kaks aastat hiljem müüs ta need Vegesackidele.[2]

Mõis pärast võõrandamistRedigeeri

Agraarreformi järel hakkas peahoones tegutsema Āstere põhikool, seejärel olid seal rahvamaja, postkontor, puhkekeskus ja raamatukogu. Aastast 2007 on hoone eravalduses.

MõisaansambelRedigeeri

Mõisa peahoone valmimisaeg on teadmata, kuid selle ehituslaad vihjab sellele, et hoone valmis umbkaudu aastal 1840. Aastal 1864 lasid Vegesackid hoone ümber ehitada. Hoone fassaad laoti tellistest, sellel oli puidust portikus.[3]

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 1/2 adramaad, sellele allus 108 mees- ja 106 naishinge.[4] 1688 oli Āstere ja Dreiliņi mõisade suurus 6 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 3 ja 1/4, aastal 1757 aga 6 ja 5/6. Aastal 1823 oli mõisade suurus 8 ja 4/5 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisadel adramaid 8 ja 2/3, aastal 1881 aga 6 ja 27/80, lisaks 10 ja 12/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]

ViitedRedigeeri

  1. Dunsdorfs, E. Divas gudras latviešu galvas: muižu dibināšana zviedru Vidzemē. Daugava: 1986, lk 82.
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 158-159.
  3. Āstere mõis võrguküljel zudusilatvija.lv
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.
  5. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.