Vegesack
See artikkel on suguvõsast; Saksamaa Bremeni linnaosa kohta vaata artiklit Vegesack (linnaosa). |
Vegesack, varem ka Fegesack (läti keeles Fēgezaks, vene keeles Вегесак) on Vestfaalist Münsterist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu
muudaVana-Liivimaale jõudsid Vegesackid ilmselt 15. sajandi lõpus. Vegesackide Liivimaa haru alusepanijaks oli Tallinna raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Albrecht Vegesack (u 1460−enne 1524), kes oli tõenäoliselt Münsteri kodaniku Heinrich Vegesacki poeg.
28.2.1598. aastal aadeldati Poola kuningas Sigismund III poolt Albrechti pojapoeg, Riia bürgermeister Konrad Vegesack (surn. 1626) koos vendadega Gotthardi (surn. 1625), Casperi (surn. 1623/1629) Albrechtiga (surn. umbes 1631) Poola aadlikuks. 12.7.1651. aastal said nende järeltulijad Rootsi aadlitiitli ja 1664 immatrikuleeriti Georg von Vegesack ja tema vennapojad Balsar, Bendix, Gothard ja Konrad Rootsi rüütelkonda tituleerimata aadlisuguvõsana nr. 679[1][2] ja 1830 ka vabahärrade suguvõsana (nr. 379).
Vegesackid rüütelkonna matriklis
muudaSuguvõsa kuulus 1745 Liivimaa (Nr. 63) ja 1867 Saaremaa rüütelkonda (Nr.102).
Suguvõsa liikmeid
muuda- Albrecht Vegesack (u 1460−enne 1524), Tallinna raehärra ja bürgermeister
- Johannes Vegesack (suri pärast 1556), Tartu linnakooli rektor, Tartu Jaani eesti koguduse pastor
- Thomas Vegesack (1494–1545), Tallinna raehärra ja bürgermeister[3], Tallinnas Padise kloostri kinnistu Vene tn. 22 omanik, Muraste küla valdaja[4]
- Thomas Vegesack (1524–1570), kaupmees, laevaomanik, Viti omanik
- Heyse Vegesack (suri enne 1594), Pärnu raehärra ja bürgermeister
- Conrad (Cord) von Vegesack (1553−1626), Riia raehärra, maafoogt, mõisaomanik
- Gotthard (Godert) von Vegesack (u 1560−1625), Tallinna raehärra, kohtufoogt
- Gotthard von Vegesack (1608–1687), Riia raehärra ja bürgermeister, linnusekrahv
- Thomas Vegesack (1640–1713), Riia raehärra ja bürgermeister, ülemmaafoogt
- Gotthard von Vegesack (1686–1764), Riia raehärra ja bürgermeister, Atgāzene mõisnik
- Johann Gotthard von Vegesack (1718−1774), Rootsi leitnant, Venemaa keisririigi brigadir, Gurjevi ja Stavropoli komandant
- Gotthard von Vegesack (1723–1792), Riia raehärra, ülemfoogt
- Vabahärra Eberhard Ernst Gotthard von Vegesack (1763–1818), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant)
- Johan Fredrik Ernst von Vegesack (1792–1863), Rootsi sõjaväelane
- Otto Moritz von Vegesack (1807−1874), salanõunik, Venemaa keisririigi minister-resident Hamburgis, Bremenis ja Lübeckis ning Oldenburgi suurhertsogkonnas ja Braunschweigi hertsogkonnas
- Ernst Mattias Peter von Vegesack (1820–1903), Rootsi kindral ja poliitik, osales Ameerika Ühendriikide kodusõjas
- Arved von Vegesack (1880−1949), Tooma sookatsejaama esimene juhataja
- Siegfried Reinhold Benedikt Theophil von Vegesack (1888–1974), kirjanik, tõlkija
- Rupprecht von Vegesack (1917–1976), maalikunstnik
- Thomas von Vegesack (1928−2012), Rootsi kirjandusajaloolane
- Alexander von Vegesack, disaini kollektsionäär, kuraator ja Vitra Design Museumi direktor
Vegesacki suguvõsa mõisavaldused
muuda- Liivimaa läti distrikt:
- Anniņmuiža (Annenhof), Āstere (Poickern) (1847−1920), Bukas (Suddenbach) (1793−1830), Dreiliņi (Badenhof) (1847−1920), Dzelzava (Kronenhof), Inciems (Inzeem) (1823−1834, pandivaldus), Kalnamuiža (Maikendorf) (1776−1803), Ķieģeļi (Kegeln) (1873−1920), Kleistiņi (Kleistenhof) (XVIII sajandi 2. pool−1879), Lānmuiža (Lahnhof) (1841−1920), Loberģi (Blumbergshof), Oļi (Ohlenhof) (1833−1835 pandi-, 1835−1839 pärusvaldus), Raiskums (Raiskum) (1815−1920, a-st 1882 fideikomiss), Roperbeķi (Roperbeck) (1776−1803), Uue-Salatsi (Neu-Salis) (1841−1920), Vaidava (Waidau) (1890−1920), Vējzaķsala (Vegesackshof) (XVI sajandi lõpp−1756)
Viited
muuda- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 542".
- ↑ von Vegesack - Adlig - Nr. 679, riddarhuset.se
- ↑ Adelheim, Georg. Die Genealogie der alten Familien Reval von Heinrich Laurenty. Reval: In Kommission bei F. Wassermann, 1925, 11 [1].
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 624.
Kirjandus
muuda- Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VIII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1934. Lk 705−719 [2] [3].
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 198−208 [4].
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 624−625 [5].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1961. Lk 432−442.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 201−203.
- Nordisk familjebok konversationslexikon och realencyklopedi. Trettioförsta bandet. Stockholm: Nordisk familjeboks förlags aktiebolag, 1921. Lk 1004−1005 [6].
- Svenskt biografiskt handlexikon. Ny upplaga. Senare delen L−Ö. Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1906. Lk 701 [7].
- Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923. Fyrtiosjätte årgången. Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1922. Lk 1336-1337 [8].
- Vegesack, Manfred von. Herkunft und Stammtafeln derer von Vegesack. Heidelberg: Heidelberger Verlangsanstalt und Druckerei GmbH, 1959.
Välislingid
muuda- Vegesacki suguvõsa koduleht saidil von-vegesack.de