Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel on suguvõsast; Saksamaa Bremeni linnaosa kohta vaata Vegesack (linnaosa).

Vegesacki suguvõsa aadlivapp

Vegesack (ka Fegesack; läti: Fēgezaks, vene: Вегесак) on baltisaksa rae- ja aadlisuguvõsa.

Vana-Liivimaale jõudsid Vegesackid ilmselt 15. sajandi lõpus. Vegesackide Liivimaa haru alusepanijaks oli Tallinna raehärra ja Mustpeade vennaskonna (saksa wiki: Bruderschaft der Schwarzhäupter) liige Albrecht Vegesack (surnud umbes 1524), kes oli tõenäoliselt Münsteri kodaniku Heinrich Vegesacki poeg.

1598. aastal aadeldati Poola kuningas Sigismund III poolt Albrechti pojapoeg, Riia bürgermeister Konrad Vegesack koos vendadega Poola aadliks. 1651. aastal said nende järeltulijad Rootsi aadlitiitli ja immatrikuleeriti 1664 Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana nr. 679[1] ja 1830 ka vabahärrade suguvõsana (nr. 379).

Suguvõsa kuulus 1745 Liivimaa (Nr. 63) ja 1867 Saaremaa rüütelkonda (Nr.102).

MõisadRedigeeri

Perekonnale kuulusid endise Liivimaa aladel Loberģi (Blumbergshof) Valgamaal, Svētciemsi (Neu-Salis), Lāņu (Lahnhof), Poikerna (Poikern), Roperbeķi (Roperbeck) ja Kalnamuiža (Maikendorf) Lemsalu maakonnas ning Raiskumā (Raiskum), Ķieģeļi (Kegeln), Vaidava (Waidau) Volmari maakonnas ning Kleisti (Kleistenhof), Anniņmuiža (Annenhof), Dzelzava mõis (Kronenhof) ja Bukase (Suddenbach) mõis.

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri