Šķirstiņi mõis
Šķirstiņi mõis (saksa keeles Napkull, läti keeles Šķirstiņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Limbaži piirkonnas Viļķene vallas Šķirstiņis.
.jpg)
Mõisakompleks muuda
1860. aastatel kuulusid mõisakompleksi häärber, kõrts ja veski. Veski tarbeks rajati mõisa juurde paisjärv, veski ise tegutses Teise maailmasõjani.
Mõisa häärber rajati XIX sajandil. Tegemist oli puidust hoonega, mida kattis tellistest vooderdis. Pärast võõrandamist asusid seal vaestemaja ja rahvamaja, hiljem kujunes see Raudupese talu elumajaks. Nõukogude perioodil asusid seal kohaliku kolhoosi kontor, klubi ja pood. 1999. aasta detsembris hävis hoone tules.[1]
Ajalugu muuda
Aastal 1492 ostis Jürgen Weipte Claus Salze tarbeks selle mõisa Jürgen Koskullilt ära. aastal 1492 loovutas Claus selle oma vennale Heinrichile. Aastal 1512 ostis selle mõisa Jacob Aderkas. Tema abikaasa abiellus hiljem Wolff von Schierstädtiga. Nende tütar Agneta abiellus Magnus Brümmeriga, nende tütar omakorda Johann von Tiesenhauseniga.
Aastal 1723 ostis mõisa Albert Cadaeus, kelle poeg, kindral Karl Gustav von Cahdeus, selle 1751. aastal 8584 taalri eest õuekohtu sekretärile ja assessorile von Fischerile müüs. Aastal 1780 ostis mõisa ooberst Zimmermann.[2] Aastal 1834 müüs tema poeg selle koos Suceni mõisaga 92 500 rubla eest ooberst Carl von Sommerile. Carli surma järel pärisid mõisad tema lesk Anna ja nende lapsed. Aastal 1868 ostis Carli poeg ülejäänud pärijatelt nende pärandiosad 120 000 rubla eest välja ning sai Suceni ja Šķirstiņi ainsaks omanikuks.[3]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Suceni mõisaga 4 ja 3/4 adramaad, neile allus 106 mees- ja 121 naishinge.[4] Aastal 1641 oli nende mõisate suurus 3 ja 1/4 adramaad. 1688 oli mõisate suurus 5 ja 1/8 adramaad, aastal 1734 oli adramaid üks, aastal 1757 aga 4 ja 1/4. Aastal 1823 oli mõisate suurus 5 ja 9/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 6 ja 8/20, aastal 1881 aga 4 ja 68/80, lisaks seitse adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad muuda
Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Knippe ja Buddel.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Viļķenes pagasts
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 160
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 154.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 151.