Dreiliņi mõis (Katriņa kihelkond)

See artikkel on Katriņa kihelkonna mõisast; Biķernieki kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Dreiliņi mõis ja Daugavgrīva kihelkonna mõisa kohta Dreiliņi mõis (Daugavgrīva kihelkond).

---

Dreiliņi mõis (saksa keeles Badenhof, läti keeles Dreiliņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas. Mõisakompleks jääb tänapäeval Limbaži piirkonda ja Pāle valda Drieliņi küla aladele.

Dreiliņi mõisa peahoone

Dreiliņi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 9

Mõisa uksed on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.

Ajalugu

Esimesed teated mõisast pärinevad 1518. aastast, mil Diedrich Uexküll müüs selle hilisemale Läänemaa stiftifoogtile ja oma õe abikaasale Klaus Hastferile. Johann Hastfer pani mõisa aastal 1796 Reinhold Friedrich von der Ostenile panti ja viimane omandas aastal 1821 mõisa pärusvaldusena. Aastal 1845 ostis Georg Friedrich von der Osten-Sacken Dreiliņi ja Āstere mõisa teistelt pärijatelt välja, ent kaks aastat hiljem müüs ta need Vegesackidele.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 1/8 adramaad, sellele allus 51 mees- ja 56 naishinge. Aastal 1725 kuulus mõisale 3/4 adramaad maad, aastal 1734 oli adramaid üks. Aastal 1738 oli adramaid 1 ja 1/9, aastal 1744 aga 1 ja 1/2. Aastal 1757 oli mõisa valduses 2 ja 1/2 adramaad maad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 16/20, aastal 1881 aga 2 ja 17/80, lisaks 2 ja 53/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.