Osten

Osten oli Pommerist pärit vana aadlisuguvõsa. Balti aadlisuguvõsana kandis see nime Osten-Sacken.

Ostenite suguvõsa esindajaid liikusid 13. sajandil Baltikumi.

Suguvõsale kuulusid eri aegadel Eesti alal Kirna, Kõljala mõis, Saaremaal Randvere mõis, Kuramaa aladel Saka vasallilinnus, Jaunbrenguļi mõis, Dreiliņi mõis, Āstere mõis, Ungurpilsi mõis jt.

Saaremaa Osten-Sackenid

Osten gen. Sackeni suguvõsa krahvivapp (Venemaa keisririik, 1797)

Georg von der Osten-Sacken (1617–1690) oli 1675. aastast naturalisatsiooni korras Rootsi aadlik; Rootsi rüütelkonda indrodutseeriti samal aastal vabahärrana nr 104 all^[1]. Osten-Sackenid olid kantud Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse 1741. aasta nr 78/79 all.

Alexander von der Osten-Sackeni (1590–1654), Kaunispe mõisnik
- Georg von der Osten-Sacken (1617–1690) Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (Saaremaa kuberner (1678–1690), Saaremaa ülemmaakohtu president ja Saaremaa konsistooriumi direktor), Saaremaa Kaunispe, Kõljala ja Siiksaare (Siksaar) ning Eestimaa Eivere mõisaomanik.

Johann Gustav von der Osten-Sacken (1692 Stockholm – 1778), Saaremaa Kaunispe, Kõljala, Haeska, Võrsna, Jõgise, Sääre ja jmt mõisade omanik, Saaremaa maanõunik ning Saaremaa konsistooriumi president^[2]
- Parun Reinhold Friedrich von der Osten-Sacken (1725 Kõljala – 1792 Kuressaare), tegelik riiginõunik, Saaremaa maanõunik ning Saaremaa konsistooriumi president, ülemkirikueestseisja, Kõljala, Haeska ja Torgu mõisnik^[3]
  - Parun Reinhold Friedrich Baron von der Osten-Sacken (1755 Torgu – 1829 Katriņa)
    - Parun Reinhold Friedrich von Osten-Sacken (1791–1864 Peterburi), Venemaa ametnik välisministeeriumis
    - Parun Karl Magnus von der Osten-Sacken (1793–1870 Baden-Baden, Karlsruhe, Baden-Württemberg), Venemaa ametnik Välisministeeriumi Aasia departemangu viitsedirektor
- Johann Gustav von der Osten-Sacken (1727 Kõljala – 1789 Peterburi), Saksimaa sõjaväelane (kindralleitnant), Kuramaa minister Venemaa keiserlikus õukonnas 1768–1789, Kirna ja Engdesi mõisnik^[4]
  - krahv (1801) Karl Gustav von der Osten-Sacken (1787 – 1855 Paide), Venemaa sõjaväelane (suurtükiväe alampolkovnik), 1812. aasta Prantsuse-Vene sõja osavõtja,
- Otto Georg (Jürgen) von der Osten-Sacken (1728 Kõljala – 1803 Kuressaare), Peterburi kubermangu Kaskovo mõisnik
- Alexander Mathias von der Osten-Sacken (1730–1759 Palzigi lahingus), Venemaa sõjaväelane (kapten) Seitsmeaastases sõjas
- krahv (1797) Karl Magnus von der Osten-Sacken (1733 Kõljala – 1808 Kirna), Venemaa riigi riigiametnik, Peterburi õukonna tseremooniameister, suursaadik Taanis, suurvürstide Pavel Petrovitši (hilisem Venemaa keiser Paul I) ja Konstantin Pavlovitši (Paul I üks poegadest) kasvataja. Kirna mõisnik, mõisaomanik Valgevenemaal. 1801 laiendati krahvitiitel ka tema vennapoegadele Karl Gustav ja Johann Gustav von der Osten gen. Sackenile^[5].
- parun Ludwig Christoph von der Osten-Sacken (1737 Kõljala – 1813 Kuressaare), Venemaa sõjaväelane (major), 1783–1786 Saaremaa maamarssal ja Saaremaa maanõunik, Sääre, Mehenpähi ja Orissaare mõisnik)^[6]
  - krahv (1801) Johann Gustav von der Osten-Sacken (1770 – 1852 Kiiev), kolleegiuminõunik
    - krahv Karl Ludwig Heinrich von der Osten-Sacken ( (1807 Kiiev –1895 Wiesbaden), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), Harkovi kuberner 1855–1856, Randvere mõisa fideikomissihärra^[7]
  - parun Christoph Ludwig von der Osten-Sacken (1773 Kose-Uuemõisa – 1851 Kuressaare), Venemaa sõjaväelane (kindralmajor)^[8], 1812. aasta Prantsuse-Vene sõja osavõtja
    - parun Georg Otto Gottschalk von der Osten-Sacken (1813 Vääna – 1890 Peterburi), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant)
    - parun August Friedrich Heinrich von der Osten-Sacken (1814 Vääna – 1892 Peterburi), kunstnik
- parun Lorenz Gottlieb von der Osten-Sacken (1738 Kõljala – 1795), sõjaväelane (major), õuenõunik, 1786–1792 Saaremaa maamarssal ja Saaremaa maanõunik, Kaunispe, Kõljala ja Haeska mõisnik.^[9]