Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Mõisa härrastemaja ja park on hästi säilinud ja restaureeritud. Mõisas tegutseb Vääna mõisakool. Mõisa tall-tõllakuur on samuti renoveeritud ja kasutuses.

Vääna mõisa peahoone
Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis
Vääna tõllakuuri sammaskäik
Vääna mõisa peahoone

Ajalugu

muuda

Padise kloostri munkade asutatud Vääna kloostrimõisa kohta on esimesed teated 1306. aastast. Oletatakse, et mõis oli algul hästi kindlustatud tornlinnus, mille varemed on säilinud hilisema peahoone lähedal. Mõisa ajalooline nimi Feyena tuleb saksakeelsest sõnast feien ('kaitsma', 'kindlustama'), tähistades kaitstud, kindlustatud kohta.[1]

Fabian von Tiesenhausen omandas mõisa abielu teel Magdalena Krusega, kes oli Vääna ja Ohukotsu mõisniku Eylart Kruse (surnud 1538) tütar. 1554. aastal pärandas Fabian von Tiesenhausen Ohukotsu ja Vääna mõisa poeg Reinhold von Tiesenhausenile. Reinhold von Tiesenhauseni tütar Elisabeth abiellus Edise omanikuga Berend Taubega ning nende ainus poeg Fomhold abiellus Koluvere mõisa omaniku Friedrich von Löweni tütre Margarethaga ( surn. 1698). Nende poeg Otto Johan von Taube suri 1715. aastal ja Vääna päris 1720. aastal Margaretha von Löweni vennapoeg Friedrich von Löwen. 1726. aastal oli mõisa omanik kindralleitnant Otto Johann von Maydell, kes müüs Vääna koos juurdekuuluva Pääla karjamõisaga meeskohtunik Jürgen Johann von Stackelbergile.

1753. aastal ostis Vääna koos Pääla ja Kaarnaküla karjamõisaga oma ainukesele pärijale tütrele, kammerhärra Gottschalk Heinrich von Dückeri abikaasale Anna von Dückerile, Narvast pärit kaupmees ning Tallinna tolliametnik (licentverwalter) Friedrich Cramer (1700–1767) ja 1755. aastal kinnitati Vääna ja Viti mõis Anna von Dückeri abikaasa, õuemarssal Gottschalk Heinrich von Dückeri nimele. Gotschalk Heinrich von Dückeri (maetud 1770) pärija oli Poola tõeline kammerhärra Peter Friedrich von Dücker kui ainuke Dückerite pärija meesliinis, kes sai Vääna, Viti, Avanduse, Pudivere ja Rahkla mõisa.

Vääna mõisa juurde kuulus Pääla karjamõis.

1774. aastal loovutas Peter Friedrich von Dücker mõisad oma õemeestele ning õe Anna Gerdruta mees kammerjunkur Otto Christian Engelbrecht von Stackelberg sai Vääna ja Viti mõisa. 1801. aastal päris Vääna ja Viti mõisa, tema poeg Peter Gottlieb Otto von Stackelberg (1774–1829) ja 1833. aastal juba tema poeg kaardiväe eruleitnant vabahärra Karl Otto Gottlieb von Stackelberg (1806–1866). 1871. aastal päris Vääna mõisa koos Vana-Pääla ja Peetriga, samuti Viti mõisaga, Peter Ernst von Stackelberg (1846–1919).

1917. aastal eraldati Väänast 139 tessatiini maad, Peeter Suure merekindluse jaoks ning sinna rajati merekindluse Maarinde I kaitsesektori kaitserajatised.

1920. aasta aprillis pärisid Peter Ernst von Stackelbergi pärijad Pauline Constance von Schubert, Benita Harriet Gabriele von Stackelberg, Luise Anna Gertrude (Gerta) von Stackelberg, Helene Elisabeth Marie von Stackelberg Viti, Vääna, Humala mõisa, kuid need võõrandati neil 1919. aasta maareformiga, 1920. aasta juunis[2].

Mõisahoone

muuda

1774. aastal omandas mõisa Otto Magnus von Stackelberg. Samal aastal pani ta kokku rikkaliku Vääna mõisa kunstikogu. 1784. aastal alustati barokkstiilis härrastemaja ehitust. Maja valmis 1797. aastal. 19. sajandi teisel poolel lisati hoone mõlemasse külge ümarad kuppelkatusega tornikesed. Peahoone on võrdlemisi pikk: härrastemaja ise on ligi 60 meetrit, kogu ehitis koos galeriide ja külgmiste tornidega üle 90 m pikk. Von Stackelbergide aadliperekonna valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta maareformini. Härrastemajas on säilinud mitmed algse interjööri elemendid: uksed, ornamendiga aknad, raamatukoguruumi 1811. aastast pärit maalitud kassettlagi jne.

 
Mõisa härrastemaja 20. sajandi algul

Lisaks peahoonele on mõisa ansamblis veel park, milles on keskaegse Vääna vasallilinnuse varemed ja neile 19. sajandi esimesel poolel lisatud dekoratiivsed pseudogooti rajatised[3]. Läheduses on ka renoveeritud Vääna tall-tõllakuur.[4]

 
Vääna mõisa park

1920. aastal kolis mõisa peahoonesse Vääna kool.

6. detsembril 1933 võttis Vabariigi Valitsus Vääna mõisa pargi tervishoiukaitse alla.

2014.-2015. aastal restaureeriti mõisa peahoone mõisakoolide taastamise programmi raames[5] ja Norra riigi toetusel.[6]

Pildid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Anne Kaaver. Vääna park. Eesti Loodus, august 1986.
  2. Vääna mõis (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  3. "Vääna linnuse varemed". Kultuurimälestiste register. 01.06.2007. Vaadatud 26. september 2022.
  4. "Vääna mõis ja tall-tõllakuur". Facebook. Vaadatud 26.09.2022.
  5. Heiki Raudla (20. november 2015). "Mõisakool on tugev Eesti kaubamärk". Õpetajate Leht. Vaadatud 26. september 2022.
  6. Kristjan Terase (14. oktoober 2013). "Vääna mõisakool saab miljoni". Maaleht. Vaadatud 26. september 2022.
  7. Vääna mõisa viinavabrik, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.10.2021)
  8. Keila kirikuaia Vääna mõisa kabel, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 04.12.2023).

Kirjandus

muuda
  • Wilhelm Siegfried Stavenhagen: Album Ehstländischer Ansichten / gezeichnet und herausgegeben von Wilhelm Siegfried Stavenhagen ; in Stahl gestochen und gedruckt von G. G. Lange; mit erläuterndem Text von verschiedenen Verfassern. Mitau: im Selbstverlag des Herausgebers, 1867 (2. trükk Gelting: Artus-Verlag, 1966) ESTER Digitaalselt: kaadrid 9, 102–109

Välislingid

muuda