Vikipeedia

Vääna mõis

Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Kunagise Vääna mõisa peahoone
Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis
Mõisa härrastemaja 20. sajandi algul
Vääna tõllakuuri sammaskäik

AjaluguRedigeeri

Padise kloostri munkade asutatud Vääna kloostrimõisa kohta on esimesed teated 1306. aastast. Oletatakse, et mõis oli algul hästi kindlustatud tornlinnus, mille varemed on säilinud hilisema peahoone lähedal. Mõisa ajalooline nimi Feyena tuleb saksakeelsest sõnast feien ('kaitsma', 'kindlustama'), tähistades kaitstud, kindlustatud kohta.[1]

Vääna mõis kuulus 17. sajandil von Bremenitele ja ka von Taubedele. 18. sajandi esimesel poolel jõudsid mõisa omanikud olla järgemööda von Löwenid, von Maydellid, Cramerid, Dückerid.

1774. aastal omandas mõisa Otto Magnus von Stackelberg. 1784. aastal alustati barokkstiilis härrastemaja ehitust. Von Stackelbergide aadliperekonna valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta maareformini.

1920. aastast hakkas mõisa peahoones tegutsema kool.

6. detsembril 1933 võttis Vabariigi Valitsus Vääna mõisa pargi tervishoiukaitse alla.[2]

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Anne Kaaver. Vääna park. Eesti Loodus, august 1986.
  2. ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257112&img=era0031_002_0000255_00670_t.jpg&tbn=1&pgn=34&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6176c7e89dfdf14eb0363f28171f1ac0
  3. ↑ Vääna mõisa viinavabrik, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.10.2021)

KirjandusRedigeeri

  • Wilhelm Siegfried Stavenhagen: Album Ehstländischer Ansichten / gezeichnet und herausgegeben von Wilhelm Siegfried Stavenhagen ; in Stahl gestochen und gedruckt von G. G. Lange; mit erläuterndem Text von verschiedenen Verfassern. Mitau: im Selbstverlag des Herausgebers, 1867 (2. trükk Gelting: Artus-Verlag, 1966) ESTER Digitaalselt: kaadrid 9, 102–109

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vääna_mõis&oldid=6122395"