Ava peamenüü

Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonnakiriku ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Enamasti olid kirikueestseisjad kohalikud mõisnikud ja harilikult oli neid kihelkonna kohta kaks.[1]

Kirikueestseisja mõiste tuli Euroopas kasutusele hiliskeskajal, Vana-Liivimaal hakati seda kasutama XV sajandi 2. poolel. Esialgu oli populaarsem vöörmündri nimetus, kuid alates XVII sajandist nimetati kihelkonnakiriku eest hoolitsejat reeglina eestseisjaks ning tema talupojast abilist vöörmündriks.[2] Kirikueestseisjad nimetas igas kihelkonnas ametisse kohalike mõisnike hulgast ülemkirikueestseisja. Viimased pidasid ametit äärmiselt vastumeelseks.[3]

Eestis kaotati kirikueestseisja ametikohad 1919. aastal.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti Entsüklopeedia, 12. kd., lk. 224
  2. Kuujo, Erkki Olavi. Die rechtliche und wirtschaftliche Stellung der Pfarrkirchen in Alt-Livland. Helsingi: 1953, lk 177–178.
  3. Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 89.