Jaunbrenguļi mõis
Jaunbrenguļi mõis (saksa keeles Neu-Wrangelshof, läti keeles Jaunbrenguļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Brenguļi vallas Brenguļi külas.
.jpg)
Ajalugu muuda
Osten-Sackenid ja Krüdenerid 1788−1817 muuda
1788. aastal eraldas keisrinna Katariina II kaks aastat varem riigi kätte langenud Vecbrenguļi mõisast 10 adramaad ja doneeris need kapten Christoph Adolph von der Osten gen. Sackenile; sellest valdusest kujunes Jaunbrenguļi eramõis. Peagi omandas viimase kapten Anton von der Osten gen. Sacken, kes selle juba 1791. aastal ära pantis.
Mõisa omandas major Woldemar Heinrich von Krüdener (1747−1815). 1806. aastal pantis kindralmajor Alexander Gottlieb von der Osten gen. Sacken selle Krüdeneri abikaasale Eleonore Katharinale (sündinud von Schroeders) (1768−1814). 1811. aastal valdas seda taas Woldemar Heinrich von Krüdener. Pärast tema surma läks mõis 1817. aastal aga oksjonile ja selle omandasid Transehed.
Transehed 1817−1920 muuda
Mõisa uueks omanikuks sai kapten, hilisem Liivimaa maanõunik Nikolaus Johann von Transehe (1779−1858); tema käes oli rendil ka Vecbrenguļi mõis. Pärast tema surma oli mõis 1860. aastani pärijate valduses, seejärel omandas selle vanem poeg kaardiväeporutšik Alexander Johann Viktor von Transehe (1813−1870). Pärijad jagasid 1871. aastal pärandi ära ja mõisa omanikuks sai ornitoloog Nikolai Karl Michael Viktor von Transehe (1842−1919), kes mõrvati bolševike poolt. 1920. aastal võõrandati mõis tema pärijatelt.
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 8 ja 3/4 adramaad, sellele allus 165 mees- ja 170 naishinge.[1] Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Vecbrenguļi mõisaga) 19 ja 1/2 adramaad, sama oli mõisade suurus aastal 1734. Aastal 1758 kuulus mõisale kümme adramaad, aastal 1823 oli adramaid 7 ja 1/4.[2] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 7 ja 1/4, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 46/80, lisaks allus mõisale 7 ja 63/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[3]
Karjamõisad muuda
Mõisale allus Pulke karjamõis. Lisaks kuulus sellele Volmari kihelkonda jäänud Kenge karjamõis.
Viited muuda
- ↑ Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826, lk 274.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 282.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 420.
Kirjandus muuda
- Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 67.