Jaunbrenguļi mõis

Jaunbrenguļi mõis (saksa keeles Neu-Wrangelshof, läti keeles Jaunbrenguļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Brenguļi vallas Brenguļi külas.

Jaunbrenguļi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 97

Ajalugu muuda

Osten-Sackenid ja Krüdenerid 1788−1817 muuda

1788. aastal eraldas keisrinna Katariina II kaks aastat varem riigi kätte langenud Vecbrenguļi mõisast 10 adramaad ja doneeris need kapten Christoph Adolph von der Osten gen. Sackenile; sellest valdusest kujunes Jaunbrenguļi eramõis. Peagi omandas viimase kapten Anton von der Osten gen. Sacken, kes selle juba 1791. aastal ära pantis.

Mõisa omandas major Woldemar Heinrich von Krüdener (1747−1815). 1806. aastal pantis kindralmajor Alexander Gottlieb von der Osten gen. Sacken selle Krüdeneri abikaasale Eleonore Katharinale (sündinud von Schroeders) (1768−1814). 1811. aastal valdas seda taas Woldemar Heinrich von Krüdener. Pärast tema surma läks mõis 1817. aastal aga oksjonile ja selle omandasid Transehed.

 
Transehe suguvõsa aadlivapp

Transehed 1817−1920 muuda

Mõisa uueks omanikuks sai kapten, hilisem Liivimaa maanõunik Nikolaus Johann von Transehe (1779−1858); tema käes oli rendil ka Vecbrenguļi mõis. Pärast tema surma oli mõis 1860. aastani pärijate valduses, seejärel omandas selle vanem poeg kaardiväeporutšik Alexander Johann Viktor von Transehe (1813−1870). Pärijad jagasid 1871. aastal pärandi ära ja mõisa omanikuks sai ornitoloog Nikolai Karl Michael Viktor von Transehe (1842−1919), kes mõrvati bolševike poolt. 1920. aastal võõrandati mõis tema pärijatelt.

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 8 ja 3/4 adramaad, sellele allus 165 mees- ja 170 naishinge.[1] Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Vecbrenguļi mõisaga) 19 ja 1/2 adramaad, sama oli mõisade suurus aastal 1734. Aastal 1758 kuulus mõisale kümme adramaad, aastal 1823 oli adramaid 7 ja 1/4.[2] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 7 ja 1/4, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 46/80, lisaks allus mõisale 7 ja 63/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[3]

Karjamõisad muuda

Mõisale allus Pulke karjamõis. Lisaks kuulus sellele Volmari kihelkonda jäänud Kenge karjamõis.

Viited muuda

  1. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826, lk 274.
  2. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 282.
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 420.

Kirjandus muuda

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 67.