Vikipeedia

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Valga kreis
saksa keeles Der Walksche Kreis
vene keeles Валкский уезд
Pindala: 6030,2 (1898)[1] km²
Elanikke: 120 585 (1897)[2] Muuda Vikiandmetes
Kreisilinn: Valga/Valka

Valga kreis Riia asehaldurkonnas 1783−1796 muuda

  Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond
 
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad O. F. von Pistohlkorsi kaardil (1783)

Valga kreis moodustati 3. juulil 1783. aastal keisrinna Katariina II otsusega. Selleks eraldati Riia kreisist kolm (Härgmäe, Luke ja Trikāta) ja Võnnu kreisist kaheksa (Aluliina, Apekalnsi, Aumeistri, Ēvele, Gulbene, Koivaliina, Smiltene ja Tirza-Velēna) kihelkonda. Seega kuulusid selle koosseisu enamik Kirde-Lätist ja alad Lõuna-Eestist Valga ümbrusest. Kreis piirnes loodes Pärnu ja Tartu kreisiga, põhjas Võru kreisiga, kirdes vähesel määral Pihkva asehaldurkonnaga, idas Polotski asehaldurkonnaga, lõunas Võnnu kreisiga ja läänes Volmari kreisiga. Pealinnaks oli Valga.

 
 
Valga kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Liivimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool
 
 
Volmari kreis, Valga kreisi lääne ja idaosa alad Schuberti kaardil

Kreisi koosseisu kuulus 11 kihelkonda:

Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888 muuda

Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Võnnu kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Valga liideti nüüd taas Võnnuga Võnnu-Valga kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Võnnu ja Valga eraldati omaette maakondadeks. Võnnu-Valga piirnes põhjas Tartu-Võru kaksikkreisiga, idas Vitebski kubermanguga (1796−1802 Valgevene kubermanguga) ja läänes Riia-Volmari kaksikmaakonnaga.

Võnnu-Valga kaksikkreisi sillakohturingkonnad muuda

Võnnu-Valga kaksikkreisi kihelkonnad olid jaotatud kaheksaks sillakohturingkonnaks:[6]

  1. sillakohturingkond, kihelkonnad: Võnnu, Āraiši, Rauna, Dzērbene kihelkond
  2. sillakohturingkond, kihelkonnad: Kalsnava, Ļaudona, Bērzaune, Lazdona kihelkond
  3. sillakohturingkond, kihelkonnad: Cesvaine, Liezēre, Piebalga-Jaunpiebalga kihelkond
  4. sillakohturingkond, kihelkonnad: Liepmuiža, Ērgļi, Vestiena, Skujene, Vecpiebalga kihelkond
  5. sillakohturingkond, kihelkonnad: Aluliina, Apekalnsi kihelkond
  6. sillakohturingkond, kihelkonnad: Smiltene, Koivaliina, Cirgaļi kihelkond
  7. sillakohturingkond, kihelkonnad: Gulbene, Tirza kihelkond
  8. sillakohturingkond, kihelkonnad: Valga, Luke, Ēvele, Härgmäe, Trikāta kihelkond.

Valga kreis 1888−1920 muuda

1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Võnnu ja Valga said omaette maakondadeks. Põhjas piirnes kreis vähesel määral Viljandi kreisiga, põhjas Tartu ja Võru kreisiga, läänes Pihkva kubermanguga, lõunas Võnnu kreisiga ja läänes Volmari kreisiga.

 
Valga kreis 1904

1909. aastal oli kreisis kihelkondi 16:[7]

1920te algul kui määrati kindlaks ka Eesti-Läti piir, mis oli viimased 700 aastat eksisteerinud vaid rahvus- ja keelepiirina, moodustati riigipiir 1920te alguses mööda rahvuspiiri, mis suures osas kattus ajaloolise maakonnapiiriga, jättes Liivimaast Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa Eesti poolele, Riiamaa, Volmarimaa, Võnnumaa ja (ajaloolise) Valgamaa aga Läti poolele. Suurimad erinevused ajaloolistest maakonnapiiridest olid Eesti-Läti piiril Valga ja Mõisaküla kohal. Kui ajalooline ning lätlastega asustatud Valgamaa jäi Lätile, siis Eesti-Läti segaasustusega Valga linn jäi suuremalt osalt Eestile, samuti väikesed maa-alad ajaloolisest Valgamaast Valgast põhjas (Paju ja Sooru mõisate ümbrus) ning ka idas. Mõisaküla kohal jäi Eestile ajaloolisesse Volmarimaasse Ruhja (saksa k Rujen, läti k Ruijena) kihelkonda kuulunud Laatre mõis (saksa k Moiseküll, läti k Plater).

Taristu muuda

1887. aastal rajati koos valminud Pihkva–Riia raudtee laiarööpmelise Tartu–Valga raudteega, Valga raudteejaam. Pihkva–Riia raudtee ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. 1887. aastal algas rongiliiklus Valga ja Tartu vahel ja järgmisel aastal aga Tartu–Valka–Valmiera ja Riia vahel. 1889. aastal avati Valga–Petseri–Pihkva raudteelõik. Selle tulemusena sai Valga raudteejaamast oluline raudtee sõlmjaam. Valgas rajati Pihkva-Riia raudtee põhidepoo, vagunikuurid, mehaanikatsehh, sepikoda ja vedurite ringdepoo.

Valgast said alguse lisaks laiarööpmelisele raudteele ka 1896. aastal avatud kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee ja 1903. aastal avatud Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee. Raudtee roll oli ühendada Lääne-Eesti Pärnu laiarööpmelise Pihkva–Riia raudteega.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Hollmann, H. Walk Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1898/99 , osa II lk 114-116
  2. ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
  3. ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 371.
  4. ↑ Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB), Eesti Keele Instituut, vaadatud 19.06.2014
  5. ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 123.
  6. ↑ Bornhaupt, Christian. Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W. F. Häcker, 1855, lk 38 [1].
  7. ↑ Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valga_kreis&oldid=6535034"