Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Valga kreis
saksa keeles Der Walksche Kreis
vene keeles Валкский уезд
Pindala: 6030,2 (1898) km²
Elanikke: 120 585 (1897)
Kreisilinn: Valga/Valka

Valga kreis Riia asehaldurkonnas 1783−1796

 Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad O. F. von Pistohlkorsi kaardil (1783)

Valga kreis moodustati 3. juulil 1783. aastal keisrinna Katariina II otsusega. Selleks eraldati Riia kreisist kolm (Härgmäe, Luke ja Trikāta) ja Võnnu kreisist kaheksa (Aluliina, Apekalnsi, Aumeistri, Ēvele, Gulbene, Koivaliina, Smiltene ja Tirza-Velēna) kihelkonda. Seega kuulusid selle koosseisu enamik Kirde-Lätist ja alad Lõuna-Eestist Valga ümbrusest. Kreis piirnes loodes Pärnu ja Tartu kreisiga, põhjas Võru kreisiga, kirdes vähesel määral Pihkva asehaldurkonnaga, idas Polotski asehaldurkonnaga, lõunas Võnnu kreisiga ja läänes Volmari kreisiga. Pealinnaks oli Valga.

Valga kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Liivimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool

Volmari kreis, Valga kreisi lääne ja idaosa alad Schuberti kaardil

Kreisi koosseisu kuulus 11 kihelkonda:

• Aluliina kihelkond (Kirchspiel Marienburg)
• Apekalnsi kihelkond (Kirchspiel Oppekaln)
• Aumeistri kihelkond (Kirchspiel Serbigal)
• Ēvele kihelkond (Kirchspiel Wolfahrt, Wolfart)
• Gulbene kihelkond (Kirchspiel Schwanenburg)
• Härgmäe kihelkond (Kirchspiel Ermes, Ermis)
• Koivaliina kihelkond (Kirchspiel Adsel)
• Luke kihelkond (Kirchspiel Luhde)
• Smiltene kihelkond (Kirchspiel Smilten)
• Tirza-Velēna kihelkond (Kirchspiel Tirsen-Wellan)
• Trikāta kihelkond (Kirchspiel Trikaten)

Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888

Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser Paul I 1796. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Võnnu kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Valga liideti nüüd taas Võnnuga Võnnu-Valga kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis 1888. aastani, mil Võnnu ja Valga eraldati omaette maakondadeks. Võnnu-Valga piirnes põhjas Tartu-Võru kaksikkreisiga, idas Vitebski kubermanguga (1796−1802 Valgevene kubermanguga) ja läänes Riia-Volmari kaksikmaakonnaga.

Võnnu-Valga kaksikkreisi sillakohturingkonnad

Võnnu-Valga kaksikkreisi kihelkonnad olid jaotatud kaheksaks sillakohturingkonnaks:

1. sillakohturingkond, kihelkonnad: Võnnu, Āraiši, Rauna, Dzērbene kihelkond
2. sillakohturingkond, kihelkonnad: Kalsnava, Ļaudona, Bērzaune, Lazdona kihelkond
3. sillakohturingkond, kihelkonnad: Cesvaine, Liezēre, Piebalga-Jaunpiebalga kihelkond
4. sillakohturingkond, kihelkonnad: Liepmuiža, Ērgļi, Vestiena, Skujene, Vecpiebalga kihelkond
5. sillakohturingkond, kihelkonnad: Aluliina, Apekalnsi kihelkond
6. sillakohturingkond, kihelkonnad: Smiltene, Koivaliina, Cirgaļi kihelkond
7. sillakohturingkond, kihelkonnad: Gulbene, Tirza kihelkond
8. sillakohturingkond, kihelkonnad: Valga, Luke, Ēvele, Härgmäe, Trikāta kihelkond.

Valga kreis 1888−1920

1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Võnnu ja Valga said omaette maakondadeks. Põhjas piirnes kreis vähesel määral Viljandi kreisiga, põhjas Tartu ja Võru kreisiga, läänes Pihkva kubermanguga, lõunas Võnnu kreisiga ja läänes Volmari kreisiga.

Valga kreis 1904

1909. aastal oli kreisis kihelkondi 16:

• Alamõisa kihelkond (Kirchspiel Aahof)
• Aluliina kihelkond (Kirchspiel Marienburg)
• Apekalnsi kihelkond (Kirchspiel Oppekaln)
• Aumeistri kihelkond (Kirchspiel Serbigal)
• Ēvele kihelkond (Kirchspiel Wolfahrt)
• Gulbene kihelkond (Kirchspiel Schwanenburg)
• Härgmäe kihelkond (Kirchspiel Ermes)
• Koivaliina kihelkond (Kirchspiel Adsel)
• Luke kihelkond (Kirchspiel Luhde)
• Palsmane kihelkond (Kirchspiel Palzmar)
• Smiltene kihelkond (Kirchspiel Smilten)
• Zeltiņi kihelkond (Kirchspiel Seltinghof)
• Tirza kihelkond (Kirchspiel Tirsen)
• Trikāta kihelkond (Kirchspiel Trikaten)
• Valga kihelkond (Kirchspiel Walk)
• Velēna kihelkond (Kirchspiel Wellan)

1920te algul kui määrati kindlaks ka Eesti-Läti piir, mis oli viimased 700 aastat eksisteerinud vaid rahvus- ja keelepiirina, moodustati riigipiir 1920te alguses mööda rahvuspiiri, mis suures osas kattus ajaloolise maakonnapiiriga, jättes Liivimaast Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa Eesti poolele, Riiamaa, Volmarimaa, Võnnumaa ja (ajaloolise) Valgamaa aga Läti poolele. Suurimad erinevused ajaloolistest maakonnapiiridest olid Eesti-Läti piiril Valga ja Mõisaküla kohal. Kui ajalooline ning lätlastega asustatud Valgamaa jäi Lätile, siis Eesti-Läti segaasustusega Valga linn jäi suuremalt osalt Eestile, samuti väikesed maa-alad ajaloolisest Valgamaast Valgast põhjas (Paju ja Sooru mõisate ümbrus) ning ka idas. Mõisaküla kohal jäi Eestile ajaloolisesse Volmarimaasse Ruhja (saksa k Rujen, läti k Ruijena) kihelkonda kuulunud Laatre mõis (saksa k Moiseküll, läti k Plater).

Vaata ka

• Riia asehaldurkond
• Valka Püha Katariina kirik, Valga Jaani kirik
• Valga maakond

Välislingid

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 123.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk-d 31–32.