Volmari kihelkond

Volmari kihelkond ehk Valmiera kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof, varem Kirchspiel Wolmar, läti keeles Valmieras draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Volmari Püha Siimoni kirik

Volmari kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)

Ajalugu

Volmari kihelkond Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" (1798)

Volmari kirikukihelkond on tõenäoliselt sama vana kui Volmari Püha Siimoni kihelkonnakirik. See jagunes linna- ja maakoguduseks. 1674. aastast oli pastori kõrval ametis diakon; 1883. aastal eraldati diakonaat iseseisvaks Veide kihelkonnaks. Patronaadiõigus kuulus kihelkonna rüütlimõisatele.

Volmari kihelkonna mõisad

• Gerinši (Jehrenhof) poolmõis, eraldati Kokmuižast
• Kauguri (Kaugershof) rüütlimõis
• Mūri (Muremoise) rüütlimõis
• Skangaļi (Skangal) rüütlimõis
• Volmari, ka Valmiera (Pastorat Wolmar-Wolmarshof, varem Pastorat Wolmar) kirikumõis
• Volmari ehk Valmiermuiža, ka Valmiera (Wolmarshof) rüütlimõis, fideikomiss

Vaata ka

• Veide kihelkond

Kirjandus

• Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 715.
• Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 239-240 [1].
• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 370-371 [2].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 119-121 [3].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 115-118 [4].
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909. Veerg 395−400.