Kaunispe mõis (saksa keeles Kaunispäh) oli rüütlimõis Saaremaal Jämaja kihelkonnas. Nüüdisajal jääb see Saare maakonda Saaremaa valda.

Ajalugu muuda

 
Osten-Sackeni suguvõsa aadli- ja vabahärravapp

1523. aastal läänistati Kaunispe külast ja Salme küla maadest neli adramaad Clawes von Ungernile. Neist kujunes mõis, mis kuulus 1572. aastal Jürgen von Ungernile. 1619. aastal omandasid mõisa Osten-Sackenid, kes olid mõisavaldajad 1786. aastani. 1786−1846 oli see perekond Kräftingi ja seejärel Nolckenite valduses. XIX sajandi lõpul omandasid mõisa Sengbuschid, kellelt see 1919. aastal võõrandati.

Kaldama karjamõis muuda

Karjamõisa on nimetatud 1798. aastal Mellini kaardil. Mõis tükeldati 1922. aastal.

Mõisaansambel muuda

Häärber oli tahumata maakivist hoone, mis ehitati XIX sajandi 2. poolel. Hoone nurgad olid dolomiidist. Kõrvalhooneid oli vähe, säilinud on tänapäeval maakivist ait. Park oli väike, selle ääres asus tiik.[1]

Viited muuda

  1. ERA.T, f. 76, n. 1, s. 3728, L 92 [1].

Kirjandus muuda

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985. Lk 203.
  • Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851. Lk 27-28 [2].
  • Praust, Valdo. Saaremaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2006. Lk 78-79.
  • Särg, Alo. Saaremaa mõisad. Tallinn: Argo, 2007. Lk 39.
  • Tiesenhausen, C. J. H. von. Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel, 1843. Lk 186 [3].

Välislingid muuda