Nolcken

Nolcken, varem ka Nolleken ja Nolcke (vene keeles Нолькен) on Alam-Saksimaalt Hoya krahvkonnast pärit aadlisuguvõsa.

Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp

Nolckeni suguvõsa vabahärravapp

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Nolckenite kohta on esimesi ürikulisi teateid 1459. aastast, mil Hoya rüütelkonna liikmetena nimetatakse viit venda Nollekeni. Suguvõsaliin algab Tönnis Nolckega (suri pärast 1498), kes oli Hoya krahvidele kuulunud Uchte (Mindeni lähedal) linnusepealik. Selles ametis järgnesid talle tema poeg ja pojapoeg. Viimast − Heinrich Nolckeni (suri 1617) − loetakse suguvõsa Balti liini rajajaks.

Nolckeni suguvõsa parunivapp

Nolckenid rüütelkonna matriklis

1726. aastal introdutseeriti Rootsi rüütelkonda Erich Matthias von Nolcken (1694−1755), kes oli saanud samal aastal naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks. 1747. aastal sai ta vabahärra tiitli ja introdutseeriti 1752. aastal. 1741. aastal võeti suguvõsa Saaremaa rüütelkonna matriklisse. Eestimaal võeti suguvõsa matriklisse 14. veebruaril (vkj) 1746. Samuti immatrikuleeriti Eestimaal 11. veebruaril 1914 Saaremaalt pärit parun Alexander von Nolcken koos ema ja õega. Erich Matthias von Nolckeni pärijad immatrikuleeriti Liivimaal 1797. aastal. Saaremaalt pärit Gustav Friedrich Heimart von Nolcken (1783−1855) võeti Liivimaal matriklisse 1844. aastal. 1812. aastal said Nolckenid naturalisatsiooni korras Soome vabahärradeks ja võeti 13. oktoobril 1818 Soome rüütelkonda. 1. mail (vkj) 1845 võeti Kuramaa rüütelkonna matriklisse vabahärra Georg Johann Friedrich von Nolcken (1789−1853). Lisaks kuulus suguvõsa Poola-Leedu haru Minski ja Mogiljovi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Suguvõsa liikmeid

Krahv Woldemar Ernst von Reutern vabahärra von Nolcken (1851−1917)

• Christoph Reinhold von Nolcken (1660−1732), ooberst, rügemendikomandör, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Vabahärra Erich Matthias von Nolcken (1694−1755), Rootsi saadik Venemaal, õuekantsler, Göta õuekohtu president
• Reinhold Gustav von Nolcken (suri 1762), kornet, Saaremaa maamarssal, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Christopher Reinhold von Nolcken (1728−1802), brigadir, tõeline riiginõunik, Tartu komandant, Pihkva kuberner ja asehaldur, Gdovi maakonna aadlimarssal, mõisaomanik
• Georg (Jürgen) Ludwig von Nolcken (1732−1792), tõeline riiginõunik, Saaremaa maamarssal, Saaremaa konsistooriumi direktor, ülemkirikueestseisja, mõisaomanik
• Vabahärra Gustaf Adam von Nolcken (1733–1813), kammerhärra, Rootsi saadik Suurbritannias, Göta õuekohtu president
• Reinhold Friedrich von Nolcken (1734−1804), tõeline riiginõunik, Tallinna ülemmaakohtu president, mõisaomanik
• Vabahärra Johan Fredrik von Nolcken (1737–1809), kapten, kammerhärra, Rootsi saadik Venemaal ja Püha Rooma keisririigis
• Adam Friedrich von Nolcken (1738−1822), major, õuenõunik, Tallinna kubermangumagistraadi president
• Karl Matthias von Nolcken (1740−1815), 1. järgu major, tõeline riiginõunik, mõisaomanik
• Vabahärra Arvid von Nolcken (1771−1807), kammerhärra, Karlstadi lääni maapealik
• Gustav Friedrich Heimart von Nolcken (1783−1855), porutšik, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Karl Pontus von Nolcken (1800−1846), leitnant, metsameister, ümbermaailmasõitja, mõisaomanik
• Parun Alexander von Nolcken (1804–1867), staabirittmeister, kolleegiumiassessor, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Parun Ernst Johann Gustav von Nolcken (1809–1891), Saaremaa maanõunik, Saaremaa maamarssal, Saaremaa konsistooriumi president, mõisaomanik
• Vabahärra Gustav Frommhold von Nolcken (1815–1879), kolleegiuminõunik, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Parun Stanislaw von Nolcken (1823−1895), kindralmajor, mõisaomanik
• Parun Ernst von Nolcken (1838–1898), Saaremaa rüütelkonna sekretär, Kuressaare linnapea, mõisomanik
• Parun Otto Karl von Nolcken (1838−1907), admiraliteedi kindralmajor
• Vabahärra Axel Gustav von Nolcken (1842−1912), rittmeister, kreisisaadik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Parun Karl Friedrich von Nolcken (1844−1913), kindralleitnant, sõjaväeinsener, pataljoni- ja brigaadikomandör, Odessa sõjaväeringkonna sapööride ülem
• Vabahärra Arved Georg von Nolcken (1845–1909), kreisisaadik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Vabahärra Gustav Reinhold von Nolcken (1845–1891), tõeline riiginõunik, kammerhärra, mõisaomanik
• Krahv Woldemar Ernst von Reutern vabahärra von Nolcken (1851−1917), salanõunik, jäägermeister, Riiginõukogu liige, Kuramaa maavolinik, mõisaomanik
• Parun Karl Joseph Stanislaw von Nolcken (1859−mõrvati 1918), kindralmajor, Peterburi politseimeister, Tomski ja Mogiljovi kuberner
• Parun Erich von Nolcken (1860−1929), Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Parun Johann Woldemar von Nolcken (1866−pärast 1918), kindralmajor, sõjaväekohtunik
• Vabahärra Eduard Georg von Nolcken (1875−1941), kreisisaadik, Riiginõukogu liige, mõisaomanik
• Parun Gerhard Rudolf Ernst von Nolcken (1876–1913), rahukohtunik, Kuressaare linnapea, mõisaomanik
• Parun Alexander von Nolcken (1879–1958), kindralmajor, mõisaomanik
• Krahv Michael Hermann von Reutern vabahärra von Nolcken (1884−1919), filosoofiadoktor, mõisaomanik
• Vabapreili Maria Christina von Nolcken (sündinud 1948), Oxfordi ülikooli dotsent

• Alexander Adolf von Nolcken (1791–1861) – staabikapten, Haeska, Kudjapäe ja Nempa mõisnik
• Vabahärra Carl Adam von Nolcken (1811–1855), agronoom
• Karl Nikolai von Nolcken (1830–1913), kirikuõpetaja, keeleteadlane ja folklorist
• Artur Alexander von Nolcken (1855–1928), Viciebski kubermangu rüütelkonna peamees (vene: Александр Генрихович Нолькен)
• Magnus von Nolcken (1856–), Venemaa kontradmiral (vene: Магнус Генрихович Нолькен)
• Heimar Nolcken (1899–1960), Eesti (leitnant) ja Saksa (kolonel) sõjaväelane

Alatskivi loss. Selle lasi aastatel 1880−1885 ehitada vabahärra Arved von Nolcken Šotimaal asuva Balmorali kuningalossi eeskujul

Nolckeni suguvõsa mõisavaldused

Jordberga loss. Nolckenite Rootsi liini valduses 1811−1875

Kuigatsi mõis oli osa Löwensternide pärandist, mis langes Nolckenitele 1883. aastal

Mooste mõis. Nolckenid rajasid suursuguse mõisakompleksi XX sajandi algul

Nogale mõis oli suguvõsa valduses 1910−1920

• Baieri:
  • Schloß Pöring
• Eestimaa:
  • Kiideva (Kiwidepäh) (1802−1805, pandivaldus), Mõisaküla (Moisaküll) (1798−1816, pandivaldus), Nõmmküla (Nömküll) (1760ndad), Pähu (Pähho) (u 1774−1785), Sauste (Sauß) (1781−1792), Valkla (Wallküll) (u 1737−1759)
• Kaukaasia:
  • Kolodža (XIX sajandil)
• Kristianstadi lään:
  • Hanaskog
• Kuramaa:
  • Apriķi (Appricken) (XIX sajandil), Bruzila (Bresilgen) (1890ndad), Kaulači (Kaulitzen) (XIX sajandil), Lielezere (Groẞ-Essern) (1871−1920, fideikomiss a-st 1877), Nogale (Nogallen) (1910−1920), Pampaļi (Pampeln) (1871−1920, fideikomiss a-st 1877), Reņģe (Ringen) (1871−1920, fideikomiss a-st 1877), Spāre (Spahren) (1895−1905)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Alatskivi (Allatzkiwwi) (1870−1919, fideikomiss a-st 1896), Kaagvere (Kawershof) (1810−1919, fideikomiss a-st 1879), Kabina (Cabbina) (1869−1919, fideikomiss; liideti Luunjaga 1906), Kaiavere (Kayafer) (1845−1856), Kammeri (Duckershof) (1820−1821, pandivaldus), Kiuma (Kioma) (1857−1861), Kuigatsi (Löwenhof) (1883−1919), Luunja (Lunia) (1810−1919, fideikomiss a-st 1896), Mooste (Moisekatz) (1813−1919), Pilka (Pilken) (1836−1919, fideikomiss a-st 1896), Pringi (Brinkenhof) (1883−1919), Sarakuste (Sarrakus) (1871−1919), Soontaga (Sontack) (1883−1919), Tabivere (Tabbifer) (1824−1847), Vaalu (Wahlenhof) (1883−1919), Vana-Kastre (Altenthurn) (1810−1919, fideikomiss a-st 1879), Ülenurme (Uellenorm) (1773−u 1777)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Jaunāmuiža (Neuhof) (1854−1880), Jaunburtnieki (Sternhof) (1910−1920)
• Malmöhusi lään:
  • Jordberga (1811−1875)
• Minski kubermang:
  • Zahal (oli 1799)
• Mogiljovi kubermang:
  • Kostjukovka (alates 1855), Morozovitš (XIX sajandil)
• Peterburi kubermang:
  • Gavrilovka
• Saaremaa:
  • Eikla (Euküll) (1653−XVIII sajandi algus), Elme (Magnushof) (XX sajandil, rendivaldus), Haeska (Hasik) (1632−1737, 1772−1777 ja 1791−1919), Jõgise (Jöggis) (kuni 1789), Kaarma-Suuremõisa (Karmel-Großenhof) (1900ndad, rendivaldus), Kalli (Kalli) (1788−1791), Kangruselja (Kangern) (1733−1805), Kareda (Karridahl) (XVIII sajandi lõpp−1818), Karja (Karrishof) (1851−1873), Kaunispe (Kaunispäh) (1848−1889), Kudjape (Kudjapäh) (1805−1818 pandi-, 1818−1919 pärusvaldus), Laimjala (Laimjall) (1805−u 1811 pandi-, u 1811−1850ndad pärusvaldus), Liiva-Nõmpa (Neu-Nempa) (1805−1818 pandi-, alates 1818 pärusvaldus, liideti Vana-Nõmpa mõisaga), Metsküla (Metzküll) (u 1909−1919), Mullutu (Mullut) (1632−1799), Nolgimõisa (Schultzenhof) (1632−1653), Pihtla (Pichtendahl) (1805−1818 pandi-, 1818−1891 pärusvaldus), Pilguse (Hoheneichen) (1837−1842 pandi-, 1842−1882 pärusvaldus), Pähkla (Pechel) (1830ndad, rendivaldus), Randvere (Randefer) (1632−1653), Saare (Holmhof) (XIX ja XX sajandi vahetus, rendivaldus), Sandla (Sandel) (1897−1919), Sassi (Kabbil) (1785−1791), Tiinuse (Ficht) (1805−1818 pandi-, 1818−1847 pärusvaldus), Torgu (Torkenhof) (1860ndad, rendivaldus), Turja (Turja) (kuni 1777 ja XX sajandi algus), Tõlluste (Töllust) (1904−1919, legaatmõis koos Sengbuschide suguvõsaga), Uue-Jürsi (Neu-Jührs) (1801−1816), Uuemõisa (Neuenhof) (enne 1900−1910, rendivaldus), Vana-Jürsi (Alt-Jührs) (1801−1816), Vana-Nõmpa (Alt-Nempa) (1805−1818 pandi-, alates 1818 pärusvaldus, liideti Kudjape mõisaga), Võhksa (Wexholm) (1910−u 1913)
• Varssavi kubermang:
  • Kosun (XIX sajandil)

Varia

Nolckeni suguvõsa järgi on nime saanud Nolgimõisa.

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 173-174, 377, 491.
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. V kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 441-446 [1].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 247 [2].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Kurland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1939. Lk 413-417 [3].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 117-130 [4].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 225-249 [5].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1998. Lk 439-441.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser B. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1957. Lk 308-336.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser B. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 241-257.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Gräfliche Häuser B. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1960. Lk 334-336.
• Wasastjerna, Oskar. Ättar-taflor öfver den på Finlands Riddarhus introducerade adeln. Andra delen. L–Ö. Borgå: Utgifvarens förlags, 1880. Lk 133-137.
• Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть третья. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1856. Lk 375-377 [6].

Välislingid

• Mooste Nolckenitest Eesti Ajalooarhiivi saidil
• Nolckenite vapid Eesti Ajalooarhiivi saidil
• Nolcken Nordisk familjebokis (rootsi keeles)
• Nolcken Svenskt biografiskt handlexikonis (rootsi keeles)
• Sugupuu saidil roskildehistorie.dk
• Vabahärrad Nolckenid Rootsi aadlikalendris 1923 (rootsi keeles)