Nolcken

Nolcken, varem ka Nolleken ja Nolcke (vene keeles Нолькен) on Alam-Saksimaalt Hoya krahvkonnast pärit aadlisuguvõsa.

Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp

Nolckeni suguvõsa vabahärravapp

Nolckeni suguvõsa parunivapp

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Nolckenite kohta on esimesi ürikulisi teateid 1459. aastast, mil Hoya rüütelkonna liikmetena nimetatakse viit venda Nollekeni. Suguvõsaliin algab Tönnis Nolckega (suri pärast 1498), kes oli Hoya krahvidele kuulunud Uchte (Mindeni lähedal) linnusepealik. Selles ametis järgnesid talle tema poeg ja pojapoeg. Viimast − Heinrich Nolckeni (suri 1617) − loetakse suguvõsa Balti liini rajajaks.

Nolckenid rüütelkonna matriklis

1726. aastal introdutseeriti Rootsi rüütelkonda tituleerimata aadlisuguvõsa nr 1806 Erich Matthias von Nolcken (1694−1755), kes oli saanud samal aastal naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks. 1747. aastal sai ta vabahärra tiitli ja introdutseeriti 1752. aastal Rootsi rüütelkonda nr 223 all.

1741. aastal võeti suguvõsa Saaremaa rüütelkonna matriklisse nr 60 all. Eestimaal võeti suguvõsa matriklisse 14. veebruaril (vkj) 1746, nr 108 all. Samuti immatrikuleeriti Eestimaal 11. veebruaril 1914 Saaremaalt pärit parun Alexander von Nolcken koos ema ja õega. Erich Matthias von Nolckeni pärija, vabahärra Axel Gustav Friedrich von Nolcken immatrikuleeriti Liivimaa aadlimatriklisse nr 1797. aastal, nr 237 all. Saaremaalt pärit Gustav Friedrich Heimart von Nolcken (1783−1855) võeti Liivimaal matriklisse 1844. aastal., nr 368 all.

1812. aastal said Nolckenid naturalisatsiooni korras Soome vabahärradeks ja võeti 13. oktoobril 1818 Soome rüütelkonda. 1. mail (vkj) 1845 võeti Kuramaa rüütelkonna matriklisse vabahärra Georg Johann Friedrich von Nolcken (1789−1853). Lisaks kuulus suguvõsa Poola-Leedu haru Minski ja Mogiljovi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Suguvõsa liikmeid

• Heimart von Nolcke (surn. 1655), Nolgimõisa ja Mullutu, Haeska mõisa mõisaomanik, Saaremaa meeskohtunik
• Fredrik von Nolcken (1624–1691 Kuressaare), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Nolgimõisa, Haeska ja Eikla mõisa mõisaomanik
• Christoph Reinhold von Nolcken (1650/60−1732) (de), Rootsi sõjaväelane (ooberst, rügemendikomandör), Saaremaa maanõunik, mõisaomanik

  

  Rootsi õuekantsler, Göta õuekohtu president Erich Matthias von Nolcken (1694−1755)

• Vabahärra Eric Mathias von Nolcken (1694−1755) (sv), Rootsi saadik Venemaal, Rootsi õuekantsler, Göta õuekohtu president. Nolckenite Rootsi suguvõsaliin
• Reinhold Gustav von Nolcken (suri 1762), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kornet), Saaremaa maamarssal, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Christopher Reinhold von Nolcken (1728−1802) (ru), Venemaa keisririigi sõjaväelane (brigadir), tõeline riiginõunik, Tartu komandant, Pihkva kuberner ja asehaldur, Gdovi maakonna aadlimarssal, mõisaomanik
• Georg (Jürgen) Ludwig von Nolcken (1732−1792), tõeline riiginõunik, Saaremaa maamarssal, Saaremaa konsistooriumi direktor, ülemkirikueestseisja, mõisaomanik

  

  Göta õuekohtu president Gustaf Adam von Nolcken (1733–1813)

• Vabahärra Gustaf Adam von Nolcken (1733–1813), kammerhärra, Rootsi saadik Suurbritannias, Göta õuekohtu president
• Reinhold Friedrich von Nolcken (1734−1804), tõeline riiginõunik, Eestimaa ülemmaakohtu president Tallinnas, mõisaomanik
• Vabahärra Johan Fredrik von Nolcken (1737–1809), Rootsi sõjaväelane (kapten), kammerhärra, Rootsi saadik Venemaal ja Püha Rooma keisririigis
• Adam Friedrich von Nolcken (1738−1822), major, õuenõunik, Tallinna kubermangumagistraadi president
• Karl Matthias von Nolcken (1740−1815), 1. järgu major, tõeline riiginõunik, mõisaomanik
• Vabahärra Arvid von Nolcken (1771−1807), kammerhärra, Karlstadi lääni maapealik
• Gustav Friedrich Heimart von Nolcken (1783−1855), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik), Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Parun Georg Johann Friedrich von Nolcken (1789–1853), Luunja, Kaagvere ja Mooste mõisnik, kreisisaadik, Tartu maakohtu assessor
• Parun Alexander Adolf von Nolcken (1791–1861), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten), konvendisaadik, mõisaomanik
• Karl Pontus von Nolcken (1800−1846), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), metsameister, ümbermaailmasõitja, mõisaomanik
• Parun Alexander von Nolcken (1804–1867), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabirittmeister), kolleegiumiassessor, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Parun Ernst Johann Gustav von Nolcken (1809–1891), Saaremaa maanõunik, Saaremaa maamarssal, Saaremaa konsistooriumi president, mõisaomanik
• Vabahärra Carl Adam von Nolcken (1811–1855), agronoom
• Parun Johann Heinrich Wilhelm von Nolcken (1813−1898), Venemaa keisririigi sõjaväelane (insener-kindralmajor), konvendisaadik, Pihtla ja Rootsiküla mõisaomanik, lepidopteroloog

  

  Ernst Friedrich von Nolcken (1814–1900)Rudolf Julius von zur Mühlen

• Parun Ernst Friedrich von Nolcken (1814–1900), Luunja mõis ja Kabina mõisnik, kreisisaadik

  

  Liivimaa maamarssal Gustav Frommhold von Nolcken (1815–1879)

• Vabahärra Gustav Frommhold von Nolcken (1815–1879), kolleegiuminõunik, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Mooste ja Kaagvere mõisaomanik
• Parun Stanislaw von Nolcken (1823−1895) (ru), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), mõisaomanik
• Parun Konstantin Friedrich Georg von Nolcken (1825−1893), tõeline riiginõunik
• Parun Karl Nikolai von Nolcken (1830–1913), Pöide koguduse pastor, Jaani kogudus vikaarpastor, keeleteadlane, folklorist
• Parun Ernst von Nolcken (1838–1898), Saaremaa rüütelkonna sekretär, Kuressaare linnapea, mõisomanik
• Parun Otto Karl von Nolcken (1838−1907), Venemaa keisririigi sõjaväelane (admiraliteedi kindralmajor)
• Vabahärra Axel Gustav von Nolcken (1842−1912), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), kreisisaadik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Parun Karl Friedrich von Nolcken (1844−1913) (ru), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), sõjaväeinsener, pataljoni- ja brigaadikomandör, Odessa sõjaväeringkonna sapööride ülem
• Vabahärra Arved Georg von Nolcken (1845–1909), kreisisaadik, Liivimaa maanõunik, Alatskivi lossi ja Alatskivi mõisaomanik
• Vabahärra Gustav Reinhold von Nolcken (1845–1891), tõeline riiginõunik, kammerhärra, mõisaomanik
• Parun Theodor Reinhold von Nolcken (1847−1899), kolleegiumiregistraator, Saaremaa maanõunik, mõisaomanik

  

  Krahv Woldemar Ernst von Reutern vabahärra von Nolcken (1851−1917)

• Krahv Woldemar Ernst von Reutern vabahärra von Nolcken (1851−1917) (ru), salanõunik, jäägermeister, Riiginõukogu liige, Kuramaa maavolinik, mõisaomanik
• Parun Artur Alexander von Nolcken (1855–1928) (ru), kammerhärra, tõeline riiginõunik, Vitebski kubermangu aadlimarssal
• Parun Magnus Alexander Reinhold von Nolcken (1856–1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (viitseadmiral)

  

  Peterburi politseimeister Karl Joseph Stanislaw von Nolcken (1859−1918)

• Parun Karl Joseph Stanislaw von Nolcken (1859−mõrvati 1918) (ru), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Peterburi politseimeister, Tomski ja Mogiljovi kuberner
• Parun Adolf Alexander Friedrich Nikolai von Nolcken (1860−1919), salanõunik, senaator
• Parun Erich von Nolcken (1860−1929), Saaremaa maanõunik, mõisaomanik
• Parun Johann Woldemar von Nolcken (1866−pärast 1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), sõjaväekohtunik
• Vabahärra Eduard Georg von Nolcken (1875−1941), kreisisaadik, Riiginõukogu liige, Mooste mõisa mõisaomanik
• Parun Gerhard Rudolf Ernst von Nolcken (1876–1913), rahukohtunik, Kuressaare linnapea, Võhksa mõisaomanik
• Parun Alexander von Nolcken (1879–1958), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), mõisaomanik
• Krahv Michael Hermann von Reutern vabahärra von Nolcken (1884−1919), filosoofiadoktor, mõisaomanik
• Parun Ernst Gustav Heimert von Nolcken (1899–1960), Eesti Vabariigi leitnant, Saksamaa ooberst
• Parun Oskar Guido Reinhold von Nolcken (1908−1944), maalikunstnik, graafik
• Vabapreili Maria Christina von Nolcken (sündinud 1948), Oxfordi ülikooli dotsent

Alatskivi loss. Selle lasi aastatel 1880−1885 ehitada vabahärra Arved von Nolcken Šotimaal asuva Balmorali kuningalossi eeskujul

Nolckeni suguvõsa mõisavaldused

Jordberga loss. Nolckenite Rootsi liini valduses 1811−1875

Kuigatsi mõis oli osa Löwensternide pärandist, mis langes Nolckenitele 1883. aastal

Mooste mõis. Nolckenid rajasid suursuguse mõisakompleksi XX sajandi algul

Nogale mõis oli suguvõsa valduses 1910−1920

• Baieri:
  • Schloß Pöring
• Eestimaa:
  • Kiideva (Kiwidepäh) (1802−1805, pandivaldus), Mõisaküla (Moisaküll) (1798−1816, pandivaldus), Nõmmküla (Nömküll) (1760ndad), Pähu (Pähho) (u 1774−1785), Sauste (Sauß) (1781−1792), Valkla (Wallküll) (u 1737−1759)
• Kaluuga kubermang:
  • Kossarova (XIX sajandil)
• Kaukaasia:
  • Kolodža (XIX sajandil)
• Kovno kubermang:
  • Karlshof (XIX sajandil)
• Kristianstadi lään:
  • Hanaskog
• Kuramaa:
  • Alstiķe (Halswigshof) (1875−1912), Apriķi (Appricken) (XIX sajandil), Bruzila (Bresilgen) (1890ndad), Kaulači (Kaulitzen) (XIX sajandil), Lielezere (Groẞ-Essern) (1871−1920, fideikomiss a-st 1877), Nogale (Nogallen) (1910−1920), Pampaļi (Pampeln) (1871−1920, fideikomiss a-st 1877), Reņģe (Ringen) (1871−1920, fideikomiss a-st 1877), Spāre (Spahren) (1895−1905)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Alatskivi (Allatzkiwwi) (1870−1919, fideikomiss a-st 1896), Kaagvere (Kawershof) (1810−1919, fideikomiss a-st 1879), Kabina (Cabbina) (1869−1919, fideikomiss; liideti Luunjaga 1906), Kaiavere (Kayafer) (1845−1856), Kammeri (Duckershof) (1820−1821, pandivaldus), Kiuma (Kioma) (1857−1861), Kuigatsi (Löwenhof) (1883−1919), Luunja (Lunia) (1810−1919, fideikomiss a-st 1896), Mooste (Moisekatz) (1813−1919), Pilka (Pilken) (1836−1919, fideikomiss a-st 1896), Pringi (Brinkenhof) (1883−1919), Sarakuste (Sarrakus) (1871−1919), Soontaga (Sontack) (1883−1919), Tabivere (Tabbifer) (1824−1847), Vaalu (Wahlenhof) (1883−1919), Vana-Kastre (Altenthurn) (1810−1919, fideikomiss a-st 1879), Vanamõisa (Friedrichsheim) (1895−1899, kaasomand), Ülenurme (Uellenorm) (1773−u 1777)

    

    Nolckenite suguvõsa kabel Kudjape kalmistul

• Liivimaa läti distrikt:
  • Jaunāmuiža (Neuhof) (1854−1880), Jaunburtnieki (Sternhof) (1910−1920)
• Malmöhusi lään:
  • Jordberga (1811−1875)
• Minski kubermang:
  • Zahal (oli 1799)
• Mogiljovi kubermang:
  • Kostjukovka (alates 1855), Morozovitš (XIX sajandil)
• Peterburi kubermang:
  • Gavrilovka
• Saaremaa:
  • Eikla (Euküll) (1653−XVIII sajandi algus), Elme (Magnushof) (XX sajandil, rendivaldus), Haeska (Hasik) (1632−1737, 1772−1777 ja 1791−1919), Ilpla (Ilpel) (1860ndad, rendivaldus), Jõgise (Jöggis) (kuni 1789), Kaarma-Suuremõisa (Karmel-Großenhof) (1900ndad, rendivaldus), Kalli (Kalli) (1788−1791), Kangruselja (Kangern) (1733−1805), Kareda (Karridahl) (XVIII sajandi lõpp−1818), Karja (Karrishof) (1851−1873), Kaunispe (Kaunispäh) (1848−1889), Kingli (Müllershof) (1830−1871), Kudjape (Kudjapäh) (1805−1818 pandi-, 1818−1919 pärusvaldus), Laimjala (Laimjall) (1805−u 1811 pandi-, u 1811−1850ndad pärusvaldus), Liiva-Nõmpa (Neu-Nempa) (1805−1818 pandi-, alates 1818 pärusvaldus, liideti Vana-Nõmpa mõisaga), Metsküla (Metzküll) (u 1909−1919), Mullutu (Mullut) (1632−1799), Nolgimõisa (Schultzenhof) (1632−1653), Pamma (Herrenhof) (1868−1919), Pihtla (Pichtendahl) (1805−1818 pandi-, 1818−1891 pärusvaldus), Pilguse (Hoheneichen) (1837−1842 pandi-, 1842−1882 pärusvaldus), Pähkla (Pechel) (1830ndad ja kuni 1910, rendivaldus), Randvere (Randefer) (1632−1653), Rootsiküla (Rotziküll) (1860ndad), Saare (Holmhof) (XIX ja XX sajandi vahetus, rendivaldus), Sandla (Sandel) (1897−1919), Sassi (Kabbil) (1785−1791), Tahula (Tahhul) (u 1900−1909, rendivaldus), Tiinuse (Ficht) (1805−1818 pandi-, 1818−1847 pärusvaldus), Torgu (Torkenhof) (1860ndad, rendivaldus), Turja (Turja) (kuni 1777 ja XX sajandi algus), Tõlluste (Töllust) (1904−1919, legaatmõis koos Sengbuschide suguvõsaga), Uue-Jürsi (Neu-Jührs) (1801−1816), Uue-Lõve (Neu-Löwel) (enne 1744−pärast 1750, rendivaldus), Uuemõisa (Neuenhof) (enne 1900−1910, rendivaldus), Vana-Jürsi (Alt-Jührs) (1801−1816), Vana-Nõmpa (Alt-Nempa) (1805−1818 pandi-, alates 1818 pärusvaldus, liideti Kudjape mõisaga), Võhksa (Wexholm) (1910−u 1913)
• Varssavi kubermang:
  • Kosun (XIX sajandil)

Varia

Nolckeni suguvõsa järgi on nime saanud Nolgimõisa.

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 173-174, 377, 491.
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. V kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1925-1936. Lk 441-446 [1].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 247 [2].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Kurland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1939. Lk 413-417 [3].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 117-130 [4].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 225-249 [5].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1998. Lk 439-441.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser B. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1957. Lk 308-336.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser B. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 241-257.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Gräfliche Häuser B. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1960. Lk 334-336.
• Wasastjerna, Oskar. Ättar-taflor öfver den på Finlands Riddarhus introducerade adeln. Andra delen. L–Ö. Borgå: Utgifvarens förlags, 1880. Lk 133-137.
• Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть третья. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1856. Lk 375-377 [6].

Välislingid

• Mooste Nolckenitest Eesti Ajalooarhiivi saidil
• Nolckenite vapid Eesti Ajalooarhiivi saidil
• Nolcken Nordisk familjebokis (rootsi keeles)
• Nolcken Svenskt biografiskt handlexikonis (rootsi keeles)
• Sugupuu saidil roskildehistorie.dk
• Vabahärrad Nolckenid Rootsi aadlikalendris 1923 (rootsi keeles)
• Parun kosis eestlasest teenijatüdruku, Uudisleht, nr. 220, 9 detsember 1934, lk 8