Pähkla mõis
Pähkla mõis (saksa keeles Pechel) oli riigimõis Saaremaal Kaarma kihelkonnas.[1]
Pähkla ametkond muuda
Kui 1608. aastal selleaegne mõisa omanik Otto Vietinghof Pähkla mõisa riigile kõigi mõisale kuuluvate maadega Karja kihelkonnas asuva Parasmetsa mõisa vastu vahetas, kuulus Pähkla mõis püsivalt riigi valdusse ning mõisast kujunes samanimeline ametkond. Algul kuulusid sinna Pähkla, Irase ning Lulupä (asus Karja kihelkonnas) küla. Esikohal oli Pähkla ametkonnas 0,5 adramaa suurune adratalu. Algupäraselt kuulus Pähklale Kaarmal vaid Irase küla. Pähklale kuulus Karja kihelkonnas Hangell (Angla) vakusest Lowke küla 4 adramaaga, Lulenperes 3 adramaaga. Mõisa põldude majandamiseks oli ametkonda komplekteeritud Magnushoff (Elme) ametkonda kuuluva Randver vakusest 7,25 adramaaga.[2]
1645 kuulus Pähkla ametkonda Lulupeh (Luulupe), Irras (Irase), Pechell (Pähkla), Laugo (Laugu mõis Karja kihelkonnas), Löyszküll (Leisi Karja kihelkonnas) ja Jotmell (Jootme). Pähkla külas oli seitse talu 4,5 asustatud adramaaga ja Irase külas 19 asustatud adramaad 24 taluga. Sajandi lõpul oli Pähklale allutatud mõisaorjuse tegemise suhetes Waiver-Eszmusze vakus täielikult ning osa Randvere talupoegi, lisaks veel mõningad alad Pühast.[2]
Mõisa maad muuda
Pähkla (Pechel) mõisa on Saaremaa ajalookogumikus mainitud 1398. aastast, mil Conrad von Moeller sai piiskopilt lääniks teiste hulgas ka Pähkla mõisa. Mõisa järjekordsel läänistamisel 1493. aastal on lääni lisatud talumaid Kurkesalle mõisast.[3]
Pähkla mõis kuulus 15. sajandi II poolel Ficke Sydenharthile, seejärel Kasper Struszile. 1493 läänistas piiskop Johann Orgas mõisa ühes sealsamas asuva veski ja Pähkla külaga Clawes Wedberchile. Pähkla külast läänistati neli talu kolme adramaaga ning mõni talumaa Irase külast ja Kurkesalle mõisast. 1504 andis sama piiskop need maad (peale mõisa juures asuva Ficke veski) edasi Christ. Vietinghofile. Piiskop Reinhold lisas 1540. aastal samale ka Ficke veski koos ühe üksjala maaga ning läänistas järgneval aastal veel paar üksjalga, mõned adratalud Pähklast ja selle lähemast ümbrusest.[2] Hertsog Magnus kinnistas kõik eelneva Pähkla omanikule ja läänistas 1565. aastal Vietinghofile maid Irase ja Pähkla külast, mererannal ühe kõrtsikoha kõrtsipidamise õigusega ning ühe üksjalatalu.[2]
Mõisahooned muuda
Pähkla mõisale kuulus 7. juulil 1977 koostatud inventariseerimisdokumentide järgi 18 ehitist: peahoone, valitsejamaja, mõisateenijate elumaja, aidad, sõiduhobuste tallid, tõllakuur, kelder (eraldi ehitisena), kasvuhoone, tõldhobuste tallid, karjalaudad, viinavabrik, piimaköök, vesiveski, tuulik, sepikoda, rehi, kuivati ning mõisakõrts. Peahoone on nende paberite järgi ehitatud 1888. aastal.[4]
Pähkla mõisa kelder ehitati kartulikeldriks 1911. aastal. Kui mõisamaad taludeks müüdi, sai kelder kahe pere, Maripuu ja Talli omandiks. 1949. aastal, kui loodi kolhoos, võeti omandisse ka kelder, kus hoiti kolhoosi kartuleid, kuni ehitati uus kelder. 1970. aastal ühinesid väiksed kolhoosid suureks kolhoosiks, mõis lammutati[küsitav]. Sellega koos kadusid külast kino, raamatukogu, kool ja rahvamaja. Külanoored hakkasid keldrit korda tegema, kolhoos abistas neid rahaga. Keldrit restaureeriti varjendi nime all. 1984 ehitati katus, uksed, kamin, tehti köök, pandi sisse elekter, muretseti mööbel. Kui kolhoos lagunes, jäi kelder Pähkla osaühistule ja hakkas jälle lagunema, kuni omanike järeltulija seda uuesti taastama hakkas.[2]
2014. aasta lõpus lammutati mõisale kunagi kuulunud rehelaut.[viide?]
Viited muuda
- ↑ Tähestikuline nimekiri: P
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Trei, A. 2014. Pildikesi Kaarma kihelkonnast II. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
- ↑ "Randvere piirkonna arengukava 2010–2015" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2014. Vaadatud 13. jaanuaril 2014.
- ↑ Pähkla mõis. Inventariseerimine