Ilpla mõis (saksa keeles Ilpel) oli riigimõis Saaremaal Püha kihelkonnas, mis jääb tänapäeval Saaremaa valla territooriumile.

Ilpla mõisa peahoone (2014)
Ilpla kooli mälestustahvel mõisa seinal

Muinsuskaitse alla on võetud Ilpla mõisa peahoone, abihoone, park, piirdemüürid ja kaev.[1]

Ajalugu

muuda

Mõis rajati 18. sajandi keskpaigas, riigimõisana, Põhjasõjast tühjaks jäänud maadele. Mõis eraldati Kaarma-Suuremõisast, Randverest, Vana-Lõvest ja Uue-Lõvest 1744. ja 1750. aasta vahel.[2]

Mõisa omanikena on alates aastast 1873 teada von Sassid, teiste hulgas kunstnik Oswald Heinrich von Sass, kelle maalitud on ka Püha kiriku altarimaal "Jeesuse taevaminek". Hoone järgmised omanikud olid Odert von Poll Eestimaa päritolu Pollide aadlisuguvõsast ja hambaarst Leopold Sahr.[3]

Aastatel 1919–1927, 1931–1940 ning 1942–1965 töötas mõisas Ilpla kool. Tänapäeval on mõisas korterid. 1940. aastal kolis kool Ilpla mõisast ära, sest sõjaväeosa kasutas mõisa peahoonet elamispinnana.[4]

Nimedepaneku ajal pandi Ilpla mõisas järgmisi nimesid: Awik, Adams, Hallik, Ankur, Enel, Hidlas, Jallakas, Jöggi, Kahma, Kasik, Kaddarik, Kajo, Kants, Kasse, Kask, Kesküll, Killar, Kirs, Koppel, Krull, Kuusk, Lauk, Lember, Leppik, Melas, Mennik, Nellis, Nelma, Otz, Paapke, Pichelpu, Rantz, Ruil, Saar, Sall, Sallu, Sauma, Saun, Sepp, Sobik, Sut, Saesk, Teps, Tolk, Tompu, Tennaw, Ummalis, Wahter, Warnes, Welly, Werraw, Wiggane, Winn, Freiberg, Aunpu.[5]

Arhitektuur

muuda

Mõisa peahoone

muuda
 
Läbi nende väravate viis algne mõisatee

Ilpla mõisa peahoone on 18. sajandi II poole Saaremaale iseloomulikus stiilis. See on arhailine, massiivsete proportsioonidega ühekorruseline kivihoone. Katus on kõrge kelpkatus, millel on mantelkorsten ning otstel unkaavad. Algselt oli katus rookatus, praeguseks on see kaetud eterniidiga. Osa aknaid on säilitanud algse ruudujaotuse, aga enamus aknaavasid on ehitatud suuremaks. Ruumid on eri suurusega, mis kajastub ka akende ebakorrapärases paigutuses. Laed on kaetud laudadega ja põrandatel on lai laudis.[3] Kõrge kelpkatus moodustab hoone kõrgusest 2/3 ja sein 1/3. Algsed aknad olid kitsad, väikesed ja 6 ruuduga. Väike puitlaega kelder asub hoone loodenurga all.[6] Hiljem, pärast kooli asutamist, ehitati hoone ümber korteriteks, mis asuvad seal tänaseni. Sellega seoses on lõhutud seintesse uusi ukseavasid, samuti on ehitatud uued korstnad.[7]

Mõisa peahoone ees asetses väike munakivikattega auring, millest viis läbi väravate välja suurem tee poole mõisa peatee.

 
Ilpla mõisa abihoone

Mõisa abihoone

muuda

19. sajandist pärinev abihoone asub mõisasse keerava tee ääres, otsaga maantee poole. Arvatavasti oli see kasutuses laudana. Krohvitud paekivihoone on kaetud viilkatusega, mida katavad väikesed rombikujulised eterniittahvlid. Sissepääs abihoonesse on suurtest ustest, mis on hiljem lisatud. Muudetud on aknad, lisaks on näha uuemast kivist tehtud seinaparandused.[8] Kohalike andmetel oli abihoone varem hoopis kasutusel härrastemajana. Kolhoosiajal tegutses selles hoones viljakuivati.

Mõisa park

muuda

Park pärineb samuti 19. sajandist ning on piiratud madala kiviaiaga. Nii peahoone ees kui ka taga asuvad pisemad väljakud ning paremal küljel väike puuviljaaed. Peahoonest idas asus juurviljaaed. Park ümbritseb põlispuudena kogu mõisa territooriumi ning on iseloomulik Saaremaa mõisaansamblitele: väike, kuid vabakujundusliku lahendusega. Pargi puistu koosneb peamiselt lehtpuudest: saarest ja vahtrast.[9]

Piirdemüürid

muuda

Mõisaansambel ja park on piiratud maakivist aiaga. Teepoolsel küljel on aed ligi meetri kõrgune, sinna jääb ka väravaava. Väravaava külgedel on kaks ümmargust paekivist posti, neist ühele on süvendatud tekst, mille algusest võib välja lugeda "Ilpla Mõis".[10]

Kaev asub peahoone taga hoovi nurgas. Tegemist on kooguga puidust kaevuga, millel on säilinud on nii kook, vinn, hark kui ka rakmed.[11]

Kõrvalhooned, mis pole säilinud

muuda

Kirjalikud allikad ei ole säilinud või puuduvad, kohalike mälestuste järgi asusid Ilpla mõisa juures kunagi veel ka piimamaja, laut, rehi, sepapada, magasiait.

Piimamaja

muuda

Piimamaja oli unikaalne ehitis, sest süvendisse asetati piimanõud, milles oleva piima jahutas maha külm allikavesi. Vesi jooksis süvendisse treppide kaudu. Tänapäeval on süvend kinni aetud ning piimamaja ei ole säilinud.

Mõisal oli ühest pikast paekivihoonest koosnev laut. Lauda keskel oleval õuel oli kaev, mis oli alati veega täidetud. Nüüdseks on hoonest säilinud ainult alaosa.

Kunagine mõisarehi asub tänapäeval mõisa peahoonest teisel pool teed. Mõisarehest on alles tänaseni fragment, kuid sinna rajati esimese Eesti ajal talu.

Viited

muuda
  1. http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=956
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 11. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. 3,0 3,1 Trei, A. (2012). Pildikesi Püha kihelkonnast. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
  4. Palts-Saar, H. 1996. Ilpla kooli asjadest. Meie Maa, 159, 4.
  5. http://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?vald=10936846&kihelkond=10925472&maakond=10924005&kubermang=10923347&q=1&page=3
  6. Ilpla mõis, Kultuurimälestiste Register
  7. Praust, V. 2006. Saaremaa mõisad. Tallinn: Tänapäev
  8. Ilpla mõisa abihoone, kultuurimälestiste riiklikus registris
  9. Ilpla mõisa park, kultuurimälestiste riiklikus registris
  10. Ilpla mõisa piirdemüürid, kultuurimälestiste riiklikus registris
  11. Ilpla mõisa kaev, kultuurimälestiste riiklikus registris

Välislingid

muuda